Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Asossiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) deklara katak durante sira nia observasaun direta ba dezenvolvimentu iha rai laran nudar aktu diskriminasaun hasoru ema ho defisiénsia (EHD).

Asossiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL) deklara katak durante sira nia observasaun direta ba dezenvolvimentu iha rai laran nudar aktu diskriminasaun hasoru ema ho defisiénsia (EHD).

“Ami nia observasaun ba dezenvolvimentu nasional liu-liu assesibilidade fisiku ne’e, hanesan aktu diskriminasaun ida ba ema ho defisiénsia. Tanba sa ami dehan ida ne’e, tanba edifisiu públiku sira, fatin públiku, transporte públiku liu-liu assesibilidade fisiku ne’e laiha,” dehan Diretór Ezekutivu ADTL, Cesário da Silva.

Diretór ADTL Silva subliña katak, tan ne’e mak ADTL organiza seminario nasional konaba asesibilidade fisiku hodi garante partisipasaun e la husik ema ida iha kotuk iha Timor-Leste bolu hamutuk entidade relevante sira ne’ebé mak haree konaba asuntu asesibilidade ba EHD.

“Ita hakarak halo rekomendasaun, hamosu ideia oinsa dezenvolvimentu ida ne’ebé inklusivu loloos ne’ebé ita hakarak husu ministério relevante obras públika atu adopta politika universal ne’ebé Nasaun ONU sira aprovadu. Politika universal ida ne’ebé hanesan mata dalan ida ida ne’ebé mak bele asegura konstrusaun hotu-hotu bele asesibele ba ema ho defisiénsia,” haktuir nia.

Nia salienta tan inpedementu boot mak assesibilidade fisiku, laiha espasu ba ema ho defisiénsia liu-liu maluk sira ho kadera roda sira la bele asesu ba trotoar sira ne’ebé mak iha Dili laran tanba aas liu, edifisiu públiku iha eskada boboot sira la bele asesu.

Entretanto, representante EHD Andre da Costa Cunha Soares, informa katak koalia konaba assesibilidade ba ema ho defisiénsia inklui assesibilidade ba fatin hotu, iha fatin públiku, iha eskola, ospital no seluk tan.

“Ema ho defisiénsia ba defisiénsia fisiku no defisiénsia matan. Ba defisiénsia fisiku seidauk iha rampa ne’ebé mak fo asesu ba ema defisiénsia atu asesu, nomós defisiénsia matan sira seidauk iha guiding block ne’e para sira halo movimentu ba mai no mós sira iha lampu merah seidauk iha sinais ou son ruma ne’ebé lian para sira liu,” nia subliña.

Entretantu, representa Presidente Parlamentu Nasional, Noe da Silva Ximenes hatete katak parlamentu nasional liu-liu kinta lejislatura ida ne’e iha komitmentu makaas konaba sensibilidade dezenvolvimentu ba maluk defisiénsia sira.

“Hau hanoin ita haree ba ninia implementasaun 19 anós ba kotuk, 5% ou 10% mak iha ona, 90% ital seidauk. Tanba sa mak hau dehan hanesan tanba ita haree rasik ho matan dezenvolvimentu ne’ebé governu anterior halo maibe seidauk sensivel ba ema ho defisiénsia,” nia haktuir.

Nia mós esplika katak iha tinan 2019 governu hasai ona resolusaun parlamentu nasional atu dezenvolvimentu 2020 nian tenke sensivel ba ema hotu inklui ema ho defisiénsia sira.

“Estadu la bele husik ema ida hela iha kotuk. Ita hotu iha direitu. Ita hotu iha dever atu hetan dezenvolvementu ne’ebé mak sustentavel ba ita hotu,” tenik nia.