Diretor Organizasaun non Govermental Psychosocial Recovery and Development In East Timor (PRADET), Manuel dos Santos hateten nesesario tebes atu harii sentru internamentu ba moras mental hodi fo tratamentu ne’ebe integradu ba pasiente tanba taxa moras mental iha rai laran aumenta makas.

Diretor Organizasaun non Govermental PRADET, Manuel dos Santos hateten nesesario tebes atu harii sentru internamentu ba moras mental hodi fo tratamentu ne’ebe integradu ba pasiente tanba taxa moras mental iha rai laran aumenta makas.

Nia salienta estado no governu seidauk fo protesaun no atensaun ne’ebe dignu ba ema sira ne’ebe ho problema mental tanba sira sei hetan diskriminasaun no violensia husi familia no sosiedade.

“Ita nia estado no governu seidauk halo investimentu maximu no seidauk fo prioridade ba area saúde mental iha rai laran. Servisu sira atendimentu saúde mental lao, maibe tuir ami nai hare presiza taan investimentu ba infrastuktura no rekursu humanu,” nia hateten iha servisu fatin Manleu, Dili.

Nia dehan durante tinan barak servisu saúde mental hetan apoia makas husi doador sira tanba sira konsidera ne’e problema saúde publika ida ne’ebe seriu no presiza atensaun maximu.

Nia hateten governu ho apoia parseiru sira harii ona sentru agudu iha hospital nasional, maibe atu halo deit intervensaun ba kazu sira ne’ebe emergensia tanba ne’e presiza halo investimentu ba infrastruktura hanesan iha Laclubar hodi bele fo tratamentu ne’ebe apropriado no dignu ba pasiente sira.

“Governu presiza fo tan bolsu estudu ba mediku timor oan sira atu bele hasai tan kursu espesialista pisikiatria. Ita mos iha sikologista timor oan sira ne’ebe remata estudu iha rai balun utiliza sira iha fasilidade saúde sira atu apoia servisu atendimentu saúde mental nian husi aspeitu sikologia,” nia dehan.

Nia informa, hahu tinan 2002 to’o 2020, sira registu sidadaun ne’ebe ho problema mental hamutuk nain 1656. Husi klinete sira ne’e kuaze nain 30 deit mak hetan rekuperasaun total depois halo tratamentu.

Iha parte seluk, Diretora Nasional Kontrola Moras iha Ministerio da Saúde, doutora Josefina Clarinha João hateten iha sentru saúde hotu iha tratamentu ba moras mental laos deit iha hospital sira tanba ne’e sidadaun ne’ebe sente iha problema ho mental bele halo konsulta hodi hetan tratamentu no akonseilamentu ne’ebe diak husi profesional saúde sira.

“Iha sentru saude hotu programa atendimentu saúde mental nian ne’e iha, maibe dala ruma informasaun mak la to’o ba komunidade sira. sentru saúde hotu iha tratamentu ba problema moras mental, bainhira sira labele rezolve bele halo referral mai iha hospital nasional atu hasoru pisikiatria no sikologista sira,” nia hateten.

Nia konkorda numeru moras mental iha rai laran aumenta makas. No ikus ne’e balun to’o oho aan tanba ne’e famili sira hola papel importante tebes atu kontribui halo deteksaun sedu no submete ba tratamentu.

Nia rekonese familia barak mak menus tebes konesementu kona ba moras mental liu-liu sintomas sira tanba ne’e dala barak monu ona ba kondisaun grave mak hatene hodi halo tratamentu presiza tempu atu rekupera.