Terça, Abril 16, 2024
Total visitors: 766366

Presidente Grupo Mulher Parlamentar Timor-Leste (GMPTL), Deputada Lidia Norberta rekomenda ba autoridade kompetente sira fo prioridade atu aselera prosesu investigasaun ba kazu insestu, ne’ebe registu hodi evitavitima seluk husi kazu krime foun.

Presidente Grupo Mulher Parlamentar Timor-Leste (GMPTL), Deputada Lidia Norberta rekomenda ba autoridade kompetente sira fo prioridade atu aselera prosesu investigasaun ba kazu insestu, ne’ebe registu hodi evita vitima seluk husi kazu krime foun.

Nia dehan insestu ne’e krime ne’ebe akontese iha familia laran entre membru familia tanba ne’e tenke prosesu tenke lalais atu fo protesaun ba vitima no familia seluk.

“Ami hakribi tebes hahalok ida ne’e, ema hotu iha sala, maibe laiha ema ida mak iha direitu hasai ema seluk nia vida. Insestu ne’e ita hakribi tebes tanba akontese entre membru familia ne’e moral laiha ona no ladiak ita hotutenke hateten lae ba insestu,” nia hateten bainhira visita mate isin ho inisial MFF iha sala mortuario Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV) Bidau, Dili.

Nia dehan iha loron 3 fulan Marsu tinan 2020, akontese kazu inan ho inisial MF hetan oho husi laen kaben hanesan suspeitu ba kazu violasaun seksual hasoru oan feto tanba matebian hato’o keixa.

Nia haktuir kazu refer akontese iha Munisipio Bobonaro sai hanesan lisaun ida ba autoridade kompetente sira atu tetu impaktu husi prosesu sira ne’ebe demora bele hamosu vitima seluk husi krime foun.

Nia informa sira halo esforsu makas atu halo alterasaun ba kodigu penal hodi kriminaliza insestu tanba statistika kazu insestu iha rai laran aumenta makas.

Iha parte seluk, familia vitima, Ana Isabel Hermenia preokupa autoridade kompetente sira la seriu halo atuasaun ba kazu violasaun seksual hasoru minoridade ne’ebe ho natureza insestu, liu-liu seguransa ba vitima no familia
sira nian.

Nia salienta kestaun seguransa no prosesu justisa ne’ebe demora halo ema tauk atu hato’o keixa bainhira hetan violasaun.

“Bin atu hato’o keixa shock no laiha konhesementu, lahatene kazu ne’e atu hato’o iha ne’ebe, no suspeitu mos ameasa kuandu lori kazu ne’e ba oin familia tomak sei oho hotu entau nonok deit,” nia hateten.

Nia dehan vitima ho familia iha direitu atu hetan protesaun, liu-liu ba kazu sira ne’ebe komete husi membru familia, no suspeitu livre hela tanba iha potensial bo’ot atu akontese krime foun.

Iha oportunidade ne’e, sira husu autoridade justisa atu fo pena ne’ebe todan ba suspeitu.