Diretora Ezecutiva Servisu Autonomia Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES), Santana Martins hateten aimoruk ba kankru nian hanesan tamoxifen la tama iha lista esensial medikamentu Timor-Leste nian, tanba ne’e la halo kompras.

Diretora Ezecutiva Servisu Autonomia Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES), Santana Martins hateten aimoruk ba kankru nian hanesan tamoxifen la tama iha lista esensial medikamentu Timor-Leste nian, tanba ne’e la halo kompras.

Nia dehan aimoruk espesialista nian ba kankru, moras kurasaun nian barak maka la tama iha lista esensial medikamentu nian tanba stok iha armajen laiha atu distribui ba hospital sira hodi halo kontinuasaun tratamentu ba pasiente sira ne’ebe halo ona tratamentu iha rai liur.

“Ami rekomenda ba familia sira karik fila fali mai kontinua ho aimoruk ne’e tenke entrega reseita ne’e ba mediku sira atu prosesu sedu. Labele hein aimoruk hotu tiha maka lori reseita ba mediku sira ne’e susar tanba ita nia nasaun laiha fabrika,” nia hateten iha Kampung Alor, Dili.

Nia hateten sira halo hela prosesu tenderizasaun ba aimoruk espesialista sira nian, maibe ho kuantidade ne’ebe ki’ik tanba ne’e kompanha sira lakohi partisipa.

Nia informa dadaun ne’e stok medikamentu ne’ebe disponivel iha armajen sentral 81% husi total 452 items medikamentu iha lista esensial nian, maibe items balun ne’ebe nafatin laiha.

Iha parte seluk, Kordenadora Programa Hau Hili Atu Kura iha Organizasaun Fundasaun Alola, Pascoela Barreto hateten durante ne’e sira ajuda sosa medikamentu ba pasiente kankru susun tanba sira tenke konsumu aimoruk ne’e lorloron.

Nia konsente la fasil atu iha asesu ba medikamentu sira kankru nian iha rai laran tanba ne’e sira enkoraja pasiente sira atu aprejenta sedu, bainhira aimoruk menus ona atu bele buka iha farmasia privado sira.

“Iha pasiente balun agora dadaun sira hemu hela aimoruk ida Tomaxifen, sira tenke hemu rutina. Bainhira sira la hemu sira bele moras fali, tanba ne’e ita enkoraja sira antes semana tolu besik hotu informa ona atu buka aimoruk iha farmasia privado sosa fo ba sira, se lae sira la hemu sira bele lakon vida,” nia hateten.

Nia hateten sira pronto ajuda inan feto sira ne’ebe iha sintoma kankru susun atu asesu ba tratamentu intermus medikamentu no diagnosa, alende ne’e apoia mos aihan no transporte ba pasiente sira ba mai tratamentu.

Nia informa hahu tinan 2014 to’o agora, sira akompanha ona pasiente nain 165 halo tratamentu, husi ne’e nain 14 maka sofre kankru susun malign. No husi nain 14 ne’e nain 8 maka lakon ona vida.