Sekretario Ezekutivu Komisaun Nasional Kombate HIV/SIDA, Atanasio de Jesus hateten sidadaun infetadu HIV-SIDA nain 500 resin husi komulativu kazu 1.374 la asesu ba tratamentu tanba distansia hela fatin ba sentru tratamentu Antiretroviral (ARV) do’ok.

Sekretario Ezekutivu Komisaun Nasional Kombate HIV/SIDA, Atanasio de Jesus hateten sidadaun infetadu HIV-SIDA nain 500 resin husi komulativu kazu 1.374 la asesu ba tratamentu.

“Hahu husi tinan 2013, ate fulan Junho tinan 2021, total kazu iha 1.374. Husi numeru ne’e nain 155 mak mate ona, nain 656 halo hela tratamentu no restu seluk seidauk tanba distansia do’ok husi vila, hanesan aimoruk tau iha Baucau pasiente hela iha Uatocarbau no Uatolari, entaun sira la konsegue to’o mai,” nia hateten hafoin partisipa iha atividade sosializasaun iha Universidade da Paz, iha Dili.

Nia dehan ministerio da saúde halao esforsu servisu hamutuk ho organizasaun sosiedade sivil Estrela Plus hodi apoia tratamentu ba infetadu sira iha area rural tanba sentru tratamentu ARV estabelese deit iha hospital referal sira.

Nia hateten iha Timor-Leste, kuaze grupo idade hotu risku hetan infesaun tanba dadus hatudu pasiente idade labarik, foinsa’e, joventude no adulto sira. Maibe pursentu bo’ot iha idade reprodutiva tinan 24 ate 45 kuaze 60%.

Nia konsiente katak hahu tinan 2020, Timor-Leste enfrenta problema saúde publika global surtu Covid-19, ne’ebe limita atividade hotu tanba ne’e atividade edukasaun prevensaun sira halao deit liu husi media eletronika sira hanesan manda mensagen liu husi telemovel, tau billboard iha dalan publiku sira.

Iha parte seluk, Presidente Komisaun F iha Parlamentu Nasional, trata asuntu Saúde, Seguransa Sosial no Igualidade Jeneru, Deputado Noé da Silva Ximenes preokupa ho problema saúde publika, liu-liu moras HIV-SIDA tanba numeru infesaun foun aumenta makas.

Nia dehan xave atu redus taxa infesaun HIV-SIDA iha rai laran mak edukasaun tanba ho edukasaun no informasaun sira ne’ebe loos bele hasa’e individu ida-ida nia konsensia atu kuida sira nia saúde.

“Saude dehan moras ne’e iha ita nia liman rasik, Entau ita mak tenke kuidadu ita nia aan. Nein estado, presidente republika, presidente parlamentu no mos komisaun labele halo buat ruma, se ita rasik lakohi kopera ita nia kontribuisaun,” nia hateten.

Nia hateten governu liu husi komisaun halo ona esforsu makas atu redus infesaun no tratamentu ba infetadu sira, maibe husu atu servisu makas liu tan divulga no sensibiliza informasaun sira ne’ebe loos no klaru konaba prevensaun moras ne’e ba komunidade atu bele iha konhesementu hodi kontribui ba luta kombate HIV-SIDA iha rai laran.