Quinta, Abril 18, 2024
Total visitors: 766366

Vice Presidente Parlamentu Nasional (PN), Deputado Luis Roberto husu governu atu fo tratamentu ne’ebe dignu ba sidadaun sira sofre moras mental ne’ebe moris hela iha dalan ninin sira tanba sira iha direitu asesu ba tratamentu kuidadu saúde ne’ebe dignu hanesan sidadaun seluk.

Vice Presidente Parlamentu Nasional (PN), Deputado Luis Roberto husu governu atu fo tratamentu ne’ebe dignu ba sidadaun sira sofre moras mental.

Nia dehan ministerio relevante sira hanesan saúde, solidaridade sosial no instituisaun direitu humanu tenke kopera hamutuk ho sosiedade sivil sira tau matan ba maluk sira ne’e tanba numeru aumenta ba beibeik iha dalan ninin sira.

“Ita hotu kuandu lao iha Dili laran hare ita nia sidadaun sira ne’ebe sofre hela moras mental ou bulak barak lao abandona iha Dili laran, tantu feto no mane lao molik deit no ita hotu hare, maibe ita nia sentimentu nudar timor oan ne’e iha ne’ebe la halo tratamentu dignu ba ita nia ema sira ne’e,” nia hateten iha plenaria parlamentu, Dili.

Nia hateten iha organizasaun hanesan PRADET halao servisu ida ne’e, maibe presiza mos apoia maximu husi governu atu fo atendimentu ho kualidade no dignu ba maluk sira moras mental no ajuda sira hetan rekuperasaun.

Iha parte seluk Kordenador Programa Asistensia Moras Mental iha Organizasaun Psychosocial Recovery and Development in East Timor (PRADET), Nicolau Vicente Ximenes rekonhese iha situasaun pandemia numeru kazu moras mental iha dalan ninin sira aumenta tanba ema hetan presaun psikologia makas sente stress, tauk no atrapalha ho vida moris.

Nia dehan servisu ne’ebe sira halao mak halo sosializasaun informasaun konaba promove saúde mental, liu-liu hasa’e ema nia konhesementu no abilidade maneja stress, trauma atu nafatin iha kondisaun kalma halao moris.

“Situasuan ida ne’e, ita sente maioria preokupa kondisaun saúde mental, tanba realmente asistensia PRADET nian hatudu iha pandemia numeru maluk moras mental sira iha dalan ninin aumenta no atendimentu iha komunidade sira kontaktu iha stress, tauk tanba pandemia halo ekonomikamente sira labele sustenta moris,” nia hateten.

Nia hateten sira nia observasaun hare sosiedade presiza duni informasaun baziku sira hodi haforsa sira nia psikologia tanba tinan ida ne’e sira enfrenta sitasuan surtu pandemia ne’ebe limita movimentu sira no inundasaun ne’ebe estraga sasan barak.

Nia informa total klinete ne’ebe sira halo akompanhamentu direita, liu-liu rehabilitasaun psikososial hamutuk nain 21, ema sira ne’e iha uma tanba sira laiha espasu atu akumula klinete sira. No ba kazu sira ne’ebe pesiza atendimentu kliniku sira halo referal ba iha hospital nasional.