Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Diretór Klinika Bairo Pite, Inacio dos Santos hateten Ministériu Saúde no Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) nia esforsu ba elimina transmisaun Human Immunodeficiency Virus (HIV) seidauk másimu, liu-liu knaar halo edukasaun no sensibilizasaun informasaun prevensaun ba komunidade iha baze sei mínimu tebes tanba ne’e númeru kazu tranzmisaun HIV foun aumenta kada tinan.

Diretór Klinika Bairo Pite, Inacio dos Santos hateten Ministériu Saúde no Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) nia esforsu ba elimina transmisaun Human Immunodeficiency Virus (HIV) seidauk másimu.

Nia salienta INCSIDA seidauk hala’o nia servisu ho másimu no efetivu atu sensibiliza informasaun ne’ebé klean ba komunidade iha territóriu laran kona-ba lala’ok moras HIV/SIDA.

“Ita-nia lakuna mak sensibilizasaun iha baze menus loos, nune’e mak ita-nia númeru tranzmisaun aumenta kada tinan. To’o agora dadaun ita iha ona kazu 1,000 resin,” nia hateten iha servisu fatin Bairo Pite, Díli.

Nia hateten atividade sensibilizasaun informasaun ne’ebé durante ne’e Ministériu Saúde no Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) hala’o mós foku liuba joven ensinu sekundáriu no universidade sira. Maibé realidade hatudu ema moris ho HIV balun iha idade ensinu báziku tanba ne’e tenke haforsa no habelar atividade sensibilizasaun informasaun kona-ba edukasaun seksuál no moras hada’et husi relasaun seksuál ba foinsa’e sira hahú iha idade ensinu báziku to’o universitáriu.

Nia hatuir númeru kazu HIV foun aumenta tanba iha fulan fevereiru no marsu konsegue deteta kazu foun hamutuk na’in 10, ne’ebé maioria ho idade tinan 20 até 40.

Nia informa dadaun ne’e ema moris ho HIV hamutuk na’in 224 mak hala’o hela tratamentu ARV atu prolonga vida

Iha parte seluk, Diretora Nasionál Servisu Kontrolu Moras, iha Ministériu Saúde, Doutora Josefina Clarina João rekoñese governu iha komitmentu atu elimina tranzmisaun HIV iha rai laran ho estabelesimentu INCSIDA atu koordena servisu sira ba prevensaun nian, maibé seidauk kobre ema hotu.

“Lakuna ba esforsu tomak governu nian atu kombate HIV mak atu hateten de’it katak kobertura ba ita-nia komunidade iha rai-laran tomak atu iha koñesimentu kona-ba HIV sei ki’ik tanba ne’e mak sei iha populasaun barak mak seiduak iha koñesimentu klean kona-ba HIV hanesan moras ida-ne’ebé kauza husi virus ida naran HIV ne’e rasik. Lakuna seluk mak stigma no diskriminasaun ne’ebé akontese bainhira ema ruma pozitivu ho moras HIV no moras hada’et seluk,” nia hateten.

Nia dehan stigma no diskriminasaun hasoru ema moris ho HIV ne’ebé sei makas iha sosiedade provoka ema hira ne’ebé pozitivu tauk no moe ba halo tratamentu, nafatin sai karga ida ba iha tranzmisaun moras HIV ba ema seluk.