Segunda, Abril 29, 2024
Total visitors: 766366

Adjunta Reprezentante ajénsia UNFPA, iha Timor-Leste, Doutora Domingas Bernardo hateten UNFPA apoia Ministériu Saúde ho Organizasaun Sosiedade Sivíl sira halo diskusaun kona-ba armonizasaun dokumentu protokolu asisténsia kuidadu saúde ba vítima Violénsia Bazeia ba Jéneru (VBJ).

Adjunta Reprezentante ajénsia UNFPA, iha Timor-Leste, Doutora Domingas Bernardo hateten UNFPA apoia Ministériu Saúde ho Organizasaun Sosiedade Sivíl sira halo diskusaun kona-ba armonizasaun dokumentu protokolu asisténsia kuidadu saúde ba vítima Violénsia Bazeia ba Jéneru (VBJ).

Nia dehan durante ne’e servisu asisténsia medika forensic fornese husi Organizasaun Psychosocial Recovery and Development in East Timor (PRADET). Maibé servisu ida ne’e integra ona iha sistema saúde mak tenke armoniza protokolu rua husi PRADET nian kona-ba protokolu medika forensic no formatu asesmentu no husi Ministeiru Saúde nian formatu istoria medika no ezaminasaun atu utiliza ho di’ak no redús duplikasaun servisu sira.

“Esforsu hotu tenke tau hamutuk atu bele suporta Ministériu Saúde halo servisu ida-ne’e, kuandu ita la’o keta-ketak la ajuda sistema ne’e la’o ba oin. Tanba ne’e importante tebes UNFPA nia parte hakarak bolu parseru hotu-hotu servisu hamutuk para bele iha dokumentu ida, sistema ida no protokolu ida de’it,” nia hateten hafoin partisipa iha abertura wokshop armonizasaun formatu médiku forensik no formuláriu assesmentu ba violénsia doméstika, abuzu seksuál no abuzu ba labarik sira iha Timor-Leste, iha Hotel Timor, Díli.

Nia hateten dokumentu ne’e sei adopta husi padraun Organizasaun Saúde Mundial nian hodi fasilidade saúde sira hotu no organizasaun sira ne’ebé fó asisténsia kuidadu saúde ba vítima sira bele utiliza guia sira-nia servisu lorloron.

Nia hatutan UNFPA kontinua apoia Ministériu Saúde no PRADET atu fó treinamentu no kapasitasaun ba profisionál saúde sira hodi halo ezaminasaun medika forensika ba vítima sira, tanba atu halo servisu ida-ne’e tenke hetan sertifikasaun.

Nia informa sira mós apoia Ministériu Saúde, estabelese ona fatin seguru iha fasilidade saúde iha munisípiu no nasionál hamutuk ualu atu fó espasu ne’ebé seguru ba vítima sira hodi hetan atendimentu saúde.

Iha parte seluk, koordenadora Fatin Hakmatek, iha PRADET, Luisa Marçal hateten desde tinan 2002, sira iha ona protokolu ezaminasaun medika forensika nian no sira fornese ona asisténsia medika forensika ba vítima.

Nia dehan protokolu ne’e rasik hetan apresiasaun husi tribunal, maibé agora Ministériu Saúde konsente servisu ida-ne’e responsabilidade sira-nian mak sira hakarak armoniza dokumentu ida ne’e hodi fó asisténsia ne’ebé di’ak liutan ba vítima sira.

“Profesional saúde sira ne’ebé servisu ba ida-ne’e hetan legalidade no sertifikadu iha ona atu halo servisu ida ne’e ho dignu no foti evidensia ba vítima sira,” nia hateten.

Nia hateten durante ne’e sira fó ona formasaun ba profisionál saúde hamutuk 69 husi ospitál referál sira no sira hetan ona sertifikadu atu halo servisu ezaminasaun forensik, maibé barak mak mudansa kargu no kontinua estuda, tanba ne’e hela de’it ema na’in 20 resin.

Nia haktuir tinan ne’e, númeru kazu violénsia hasoru feto no labarik aumenta makas kuaze fulan ida sira simu kazu 45 ba leten atu halo ezaminasaun forensika. No kazu sira-ne’e maioria kazu violénsia doméstika no abuzu seksuál ba minoridade.

Partisipa iha workshop ne’e mak ekipa Ministériu Saúde, organizasaun PRADET, JSMP, ALFeLa.