Presidente Grupo Mulher Parlamentar Timor-Leste (GMPTL), Deputada Lidia Norberta hateten governu labele depende deit ba kongregasaun sira atu tau matan ba moras mental sira, maibe tenke harii rasik sentru saúde mental hodi fo kuidadu saúde ne’ebe dignu ba sidadaun sira ne’ebe sofre moras mental.

Presidente Grupo Mulher Parlamentar Timor-Leste (GMPTL), Deputada Lidia Norberta hateten governu labele depende deit ba kongregasaun sira atu tau matan ba moras mental sira.

Nia salienta sira nia visita ba sentru saúde mental Laclubar munisipiu Manatutu, ne’ebe harii no jere husi kogregasaun São João de Deus enfrenta limitasaun oioin hanesan espasu no medikamentu atu ajuda pasiente sira rekupera tanba apoia ne’ebe governu fo lasufsiente.

“Tempu to’o ona para governu rasik tenke harii duni ita nia sentru saúde mental. Laos estado ida nia sidadaun ho numeru ema sofre moras mental barak, maibe ita laran metin deit ba kongregasaun ida,” nia hateten iha plenaria parlamentu.

Nia dehan agradese ba Igreja Katolika ne’ebe desde luta ba ukun rasik aan to’o independensia hatudu nafatin domin bo’ot ba povu Timor-Leste, maibe hanesan estado ida governu tenke hare ona kondisaun sira ne’e hodi fo atendimentu ne’ebe dignu ba sira ne’ebe sofre moras mental.

Iha parte seluk, Diretora Jeral Prestasaun Servisu Saúde, iha ministerio da saúde, dotora Odete da Silva Viegas hateten situasaun konflitu ne’ebe akontese iha rai laran halo ema barak lakon familia no sasan, entau psikologikamente afeta makas tanba ne’e implika ba numeru moras mental a’as.

Nia dehan fasilidade kuidadu moras mental dadaun ne’e iha mak sentru Laclubar no sentru acute care iha hospital nasional atu fo atendimentu ba kazu sira agresivu hodi hetan tratamentu intensive durante tempu balun.

“Ministerio da saúde no ministerio solidaridade sosial Inkluzaun ho Chega halo ona diskusaun atu harii sentru mental kada rejiaun. Ami hato’o ona ba ministra solidaridade sosial atu tau orsamentu hodi hare, ita espera futuru mai ita bele halo ona ida ne’e,” nia hateten.

Nia rekonhese rekursu humanu ba kuidadu saúde mental sei menus tebes tanba mediku espesialista nain ida deit mak destaka iha hospital nasional, maibe atendimentu ba moras mental lao hela iha sentru saúde sira.