Quinta, Março 28, 2024
Total visitors: 766366

Peskizadora Octaviana Martins, hateten rezultadu peskiza pre-eleminariu labarik feto para eskola no liberdade online, iha munisipiu Aileu no Ainaro, iha tinan 2021, hatudu fator ne’ebe kontribui makas ba feto adolesente no foinsa’e sira husik eskola mak isin rua sedu kompara ho fator seluk hanesan sosio-ekonomia familia nian.

Peskizadora Octaviana Martins, hateten rezultadu peskiza pre-eleminariu labarik feto para eskola no liberdade online, iha munisipiu Aileu no Ainaro, iha tinan 2021, hatudu fator ne’ebe kontribui makas ba feto adolesente no foinsa’e sira husik eskola mak isin rua sedu kompara ho fator seluk hanesan sosio-ekonomia familia nian.

Nia informa peskiza refere halao husi organizasaun Plan Internasional no Fundasaun Patria no servisu hamutuk Gabinete Esposa Presidente Republika no Ministerio da Joventude no Desportu (MEJD), liu husi projeitu spotlight iha munisipiu Aileu kobre suku 8, iha munisipiu Ainaro kobre suku 6. Total partisipante nain 79 ho idade minimu 10 ate 24, ne’ebe para eskola iha nivel pre-sekundariu, sekundariu no tekniku vokasional.

Nia salienta mos katak husi 79 partisipante iha peskiza ne’e, pursentu 52 mak deklara para eskola tanba isin rua sedu, pursentu 15 distansia husi uma ba eskola do’ok, pursentu 4 problema ekonomia la sufisiente obrigadu para eskola no iha mos balun inan aman mak obriga sira kaben sedu.

“Husi partisipante 79 ne’e iha pursentu 67 sira espera katak sira hakarak fila ba eskola remata sira nia eskola sekundariu, prusentu 18 hakarak hela iha uma hare oan tanba familia la autoriza fila ba eskola, prusentu 10 hakarak halo atividade negosio tanba idade bo’ot ona la sente konfortavel fila ba eskola no pursentu 5 sira hakarak hetan formasaun abilidade ruma tanba sira menus konhesementu,” nia hateten durante aprezentasaun rezultado peskiza iha Hotel Timor, Dili.

Nia hateten peskiza ne’e mos deskobre maioria pursentu 50 sira sente triste no arepende ba situasaun ne’ebe sira enfrenta isin rua ho idade ki’ik.

Nia hatutan partisipante sira ne’e iha kondisaun ne’ebe vulneravel tebes intermus ekonomia no konhesementu ba iha saúde reprodutiva no seksual tanba ne’e sira monu ba kondisaun ne’ebe obriga sira para eskola.

Nia haktuir husi ema nain 79 ne’ebe sira halo intervista, sira nain hitu mak ho hakarak rasik fila fali ona ba eskola no hetan suporta maximu husi familia inklui parseru rasik.

Iha parte seluk, Ministru Joventude no Desportu (MEJD), Armindo Maia hateten sira finaliza ona dokumentu politika fila fali ba eskola hodi fo oportunidade ba feto adolesente no foinsa’e sira ne’ebe para eskola ho razaun oioin atu fila hikas ba eskola tanba ne’e direitu universal ema nian.

“Ita hatene katak ne’e direitu universal, liu-liu ensinu baziku ne’ebe garantia iha ita nia konstituisaun no ita mos ratifika ona konvensaun barbarak konaba direitu umanu, direitu entau ita tenke implementa buat ne’ebe ita ratifika ona,” nia hateten.

Nia dehan governu halo hela esforsu liu husi politika sira no kria fasilidade sira infrastruktura bazika sira hodi fo asesibilidade ba ema hotu atu tuir prosesu aprendijajen iha eskola.

Nia hateten bainhira politika ne’e aprovadu no lansa ona mak eskola hotu tantu publiku no privadu tenke implementa, liu-liu simu hikas aluna sira ne’ebe husik eskola tanba razaun oioin atu fila fali mai tuir prosesu aprendijajen to’o remata estudu.