Relatorio Ministerio da Saúde konaba vijilansia mortalidade maternal iha tinan 2020, hatudu 84% husi total 25 kazu mate iha fasilidade saúde no komunidade mak kauza direita husi post partum hemorrhage ka ran fakar depois partu, pre-eklamsia no eklamsia, amniotic fluid embolism.

Relatorio Ministerio da Saúde konaba vijilansia mortalidade maternal iha tinan 2020, hatudu 84% husi total 25 kazu mate iha fasilidade saúde.

Diretur Nasional Saúde na Familia, Vitor Soares Martins hateten tinan 2014, sira introdus auditoria mortalidade materna atu halo autopsia verbal ba kauza mortalidade inan sira nian iha fasilidade no komunidade hodi bele buka solusaun.

“Aumenta numeru fasilidade saúde, liu-liu maternidade ita presiza estabelese maternidade kada postu administrativu atu nune’e sira bele atende partu no iha mos politika ida aumenta tan espasu iha postu saúde sira ne’ebe eziste hela atu profesioal saúde sira bele atende inan isin rua sira. Ho nune’e it abele redus numeru mortalidade maternal,” nia hateten hafoin partisipa iha kolokio nasional konaba sistema vigilansia mortalidade maternal no perinatal ho resposta iha salaun City 8 Manleu, Dili.

Nia dehan asaun ne’ebe sira halo ona mak fo formasaun ba profesional saúde sira hanesan mediku, enfermeru no partera sira konaba kuidadu emergensia obstetric atu hasa’e abilidade sira nian hodi responde ba kazu sira emergensia iha nivel sentru saúde sira.

Nia hatutan presiza haforsa mos programa visita saúde na familia atu bele halo identifikasaun sedu ba inan isin rua sira ne’ebe ho risku hodi bele lalais halo referral ba nivel fasilidade saúde ne’ebe iha kondisaun rekursu no ekipamentu atu bele atende inan sira ho risku.

Nia infoma husi 25 kazu mortalidade maternal ne’e 64% mate iha hospital, 24% mate iha uma, 8% mate iha dalan ba fasilidade saúde no 4% mate iha nivel sentru saúde komunitaria sira.

Iha parte seluk, Assistant Country Representative UNFPA, iha Timor-Leste, Doutora Domingas Bernardo kestiona servisu oficial programa vigilansia mortalidade maternal no perinatal ho resposta sira nian atu halo identifikasaun ba kauza mortalidade inan no kosok oan iha teritorio nasional.

“Hau hanoin ita halo buat barak ona, maibe atu fo hanoin deit hau nia observasaun katak kualidade mak sei iha problema, sasan ne’e iha sistema ona,” nia hateten

Nia dehan sira nafatin iha komitmentu atu suporta dezenvolve sistema vigilansia ida ne’e hodi bele hetan informasaun ne’ebe detailho konaba mortalidade inan no oan iha rai laran atu bele responde hodi redus taxa mortalidade inan no oan.