Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten ministériu saúde hetan suporta husi UNICEF estabelese ona sistema vijilánsia kualidade bee moos iha munisípiu Aileu, Ainaro, Ataúro, Baucau, Bobonaro, Covalima, Ermera, Manufahi, Manatutu, Lautem, Liquiçá, Viqueque no Rejiaun Administrativu Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA) atu garante bee ne’ebé komunidade utiliza seguru.

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten ministériu saúde hetan suporta husi UNICEF estabelese ona sistema vijilánsia kualidade bee moos iha munisípiu 13.

“Durante ne’e iha laboratóriu nasionál saúde halo teste ba bee hemu nian, maibé agora ida-ne’e ita haree liuba teste bee sira-ne’ebé ita uza loroloron. Ita haree bee ne’ebé ita uza mai husi fonte bee rai okos no bee husi foho leten, ne’ebé ita lahatene bee nia kualidade oinsá maské dalaruma ita hemu bee ne’e,” nia hateten hafoin simu apoia ekipamentu no reajente teste kualidade bee husi UNICEF iha kampaun UN Caicoli, Díli.

Nia dehan jestaun ba bee foer sira husi indústria kiik sira iha rai-laran seiduak di’ak ne’ebé iha potensia bo’ot kontamina ba bee sira-ne’ebé komunidade uza, liu-liu bee rai okos.

Nia hateten bee ne’ebé la seguru ou iha kontaminasaun patójenu sira no substánsia kímiku kauza ba moras infesaun sira hanesan diareia ne’ebé lori labarik sira monu ba malnutrisaun grave no krónika.

Iha parte seluk, Reprezentante UNICEF, iha Timor-Leste, Bilal Zeb Aurang Durrani hateten sira iha komitmentu kolabora ho ministériu saúde eleva servisu vijilánsia ba bee no apoia Autoridade Nasionál Agua no Saneamentu (ANAS, I.P) atu estabelese laboratóriu halo teste ba kualidade bee hodi garantia komunidade iha asesu ba bee ne’ebé seguru no kualidade.

“Ho serimónia entrega ohin loron, ita bele orgullu tebes katak munisipíu 13, sira agora iha ona abilidade ba verifikasaun kualidade bee tanba departamentu saúde iha kada munisipiu sei simu mini-laboratóriu sofistikadu, ne’ebé bele detekta polusaun krítiku husi mikrobiolójiku, kímiku no fíziku iha bee. No monitorizasaun regulár ida-ne’e bele sai etapa primeru ba estabelese sistema vijilánsia kualidade bee iha nasaun laran,” nia hateten.

Nia konsiente governu halo ona melloramentu signifikante ba fornesimentu bee durante dékade hira liuba, ne’ebé dadus estatístika hatudu uma-kain 85% asesu ona bee husi fonte melloradu ho tempu 30 minutu. Maibé, infelizmente laiha dadus kona-ba kobertura ba bee ne’ebé jere ho seguru.

Nia dehan alende ne’e sira mós apoia komputadór, emprimidór no sasan sira seluk atu garantia dokumentasaun ne’ebé própriu ba monitorizasaun kualidade bee.

Nia informa kustu ba akizasaun ekipamentu no reajente esensiál ba mini-laboratóriu sira-ne’e ho valór orsamentu $100,000 dolar amerikanu.