Quinta, Abril 18, 2024

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo informa sira halo ona diskusaun ho United Nations Children’s Fund (UNICEF) hodi estabelese banku susuben inan atu bele apoia bebé sira ne’ebé moris mai inan mate no bebé ne’ebé baixa hela iha hospital inan nia susuben seidauk bele prodús.

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo informa sira halo ona diskusaun ho United Nations Children’s Fund (UNICEF) hodi estabelese banku susuben inan atu bele apoia bebé sira ne’ebé moris mai inan mate no bebé ne’ebé baixa hela iha hospital inan nia susuben seidauk bele prodús.

Nia salienta estabelesimentu banku susuben inan ne’e nesesáriu no importante tebes tanba dadus peskiza demografia no saúde tinan 2016, hatudu taxa mortalidade inan sei aas 195/100,000 nados vivos.

“Atu hateten de’it katak ita-nia númeru mortalidade inan sei aas, entaun ita komesa hanoin bainhira inan ne’ebé mate oinsá ho sira-nia oan ne’ebé sira husik hela. Uluk ita sei lembra iha esperiénsia, bainhira inan ida susuben laiha husu inan seluk ne’ebé sira koñese malu atu fahe nia susuben.

Maibé atualmente ida-ne’e lakontese ona, ema ami iha ona koordenasaun ho UNICEF no Organizasaun Mundial Saúde atu haree asuntu ne’e, liu-liu bebé sira-ne’ebé iha perinatologia no bebé sira-ne’ebé moris mai inan mate, bebé ne’ebé moris mai tenke baixa iha hospital presiza inan nia susuben, maibé tempu ne’e inan nia susuben laiha, entaun ami hanoin hela ho UNICEF no OMS kona-ba atu estabelese ita-nia banku ba susuben inan,” nia hateten bainhira partisipa iha lansamentu kampaña nasionál susuben inan iha salaun MNEK Pantai Kelapa, Díli.

Nia konsiente la fasil atu iha banku susuben, maibé esforsu makas atu hasa’e konsiénsia públiku, liu-liu inan sira-ne’ebé fo susu atu iha susuben barak bele fó hodi apoia bebé seluk ne’ebé inan mate.

Nia dehan ho apoia tékniku no finanseiru husi Uniaun Europea no UNICEF, sira dezenvolve ona matadalan nasionál komprensivu no integradu kona-ba prátika fó hahan ne’ebé di’ak ba bebé no labarik ki’ik sira. No iha matadalan ne’e hatuur katak oras ida bebé moris mai tenke fó susuben kinur, durante fulan neen fó de’it mak inan nia susuben, bebé idade fulan neen ona bele fó hahan komplementar nutritivu no kontinua fó susu to’o idade tinan rua.

Nia hateten atu asegura implementasaun matadalan ne’e ba moris diak labarik sira nian mak presiza kria sistema ne’ebé diak atu apoia, liu-liu suporta, promove no protese susuben esklusivu.

Nia hatutan Timor-Leste mos iha ona lei kodigu subtitusaun susuben ne’ebé sei halo kontrolu ba promosaun no komersializasaun susuben formula iha merkadu, liu-liu la autoriza atu substitui susuben inan ba bebé sira.

Iha parte seluk, Reprezentante UNICEF, iha Timor-Leste, Bilal Aurang Zeb Durrani hateten dalabarak bebé sira foin moris la hetan susuben esklusivu durante fulan neen tanba menus koñesimentu kona-ba importánsia susuben inan no suporta inan sira fó susu bebé iha oras ida depois moris no fó susu esklusivu fulan neen sei menus. No labarik sira barak hetan malnutrisaun bainhira idade fulan neen tanba prátika fó han laloos.

“Malnutrisaun hotu no mortalidade ba labarik sira bele prevene. Bebé ne’ebé fó susu esklusivu durante fulan neen posibilidade bo’ot atu sobrevive iha fulan-fulan sira inisiu kompara ho bebé sira-ne’ebé la fó susu. Bebé ne’ebé so susu esklusivu iha posibilidade dala 14 risku ki’ik ba mortalidade iha períodu fulan neen inisiu kompara ho bebé ne’ebé la fó susu esklusivu,” nia hateten.

Nia informa iha asaun importante tolu ne’ebé presiza halo imidiatamente, mak primeru hasa’e númeru pesoal saúde no voluntáriu saúde iha territóriu nasionál, ne’ebé hahú ona promove grupu suporta inan servisu makas hela atu hasa’e konsiénsia komunidade kona-ba nutrisaun ba labarik, halo screening no refere kazu malnutrisaun ba tratamentu, halo demostrasaun tein aihan lokal nutritivu ba labarik, promove kuidadu ante natal no pos natal no enkoraja inan sira lori oan ba hetan vasinasaun rutina kompletu. Asaun segundu mak fó edukasaun ba inan sira oinsa atu halo diagnosa ba malnutrisaun nian, liu-liu utiliza strip pita atu sukat labarik sira nia liman kabun. Datoluk mak fó kapasitasaun ba nutrisionista sira iha nivel postu-saúde, ne’ebé sira apoia ona governu atu fó formasaun ba grupu suporta inan sira kona-ba prátika fo han ba bebé no labarik.