Terça, Abril 30, 2024
Total visitors: 766366

Reprezentante Ajénsia Fundu Nasoins Unidas ba Labarik (UNICEF), iha Timor-Leste, Bilal Durrani hateten, iha Timor-Leste labarik feto idade 14 até 19 pursentu 32 sofre kondisaun anemia ka defisiénsia micronutriente, tanba mudansa fíziku no emosionál iha sira-nia isin ne’ebé presiza nutrisaun adisionál.

Reprezentante Ajénsia Fundu Nasoins Unidas ba Labarik (UNICEF), iha Timor-Leste, Bilal Durrani hateten, iha Timor-Leste labarik feto idade 14 até 19 pursentu 32 sofre kondisaun anemia.

Nia dehan adolesénsia mak faze kresimentu seguru ne’ebé lalais liu hafoin labarik, no faze ida ne’e akompaña nesesidade nutrisaun ne’ebé aumenta, tanba ne’e iha ona kompremisiu husi governu atu halo esfosu koletiva ho UNICEF ho apoia husi governu Japaun atu hasa’e moris di’ak no nutrisaun ba foinsa’e sira, liuhusi distribui suplementu asidu ferru foliku ba foinsa’e sira iha nivel eskola no komunidade.

“Iha Timor-Leste, pursentu 32 husi labarik-feto sira iha tinan 14-19 sofre anemia. Suplementu asidu ferru foliku ne'ebé entrega ona ohin loron, sei iha impaktu transformativu ida hodi kompleta lakuna nutrisaun no hadi'a estatutu nutrisaun ba labarik-feto adolesente sira iha Timor-Leste laran tomak,” nia hateten hafoin partisipa iha serimónia entrega suplementu tableta asidu ferru foliku husi governu Japaun ba UNICEF no Ministériu Saúde, iha Palácio das Sinzas Kaikoli, Díli.

Nia hateten suplementu asidu folika ferru hamutuk tableta 495,000 ne’e sei fahe ba labarik feto sira iha munisípiu Covalima, Lautem, Liquiça, Manufahi no Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA).

Nia hatutan adolesente sira ne’ebé sei simu suplementu ne’e liuhusi eskola sira no ba sira ne’ebé la eskola sei hetan asesu liuhusi komunidade, liu-liu grupu apoia inan sira iha nivel suku no aldeia.

Nia espera suplementu ne’e bele kobre labarik feto adolesente sira hotu ne’ebé presiza no kontinua halo esforsu kolaborativu iha tinan sira mai hodi bele forma futuru ida ne’ebé saudável no promete liu ba adolesente hotu-hotu iha Timor-Leste.

Entretantu, Vise-Ministru Saúde ba Fortalesimentu Institusional Saúde, José dos Reis Magno agradese ba governu Japaun no UNICEF ne’ebé apoia governu atu hadia estadu nutrisaun labarik feto adolesente sira-nian.

“Agradese tebes ba apoiu husi UNICEF no Governu Japaun iha ita-nia esforsu atu hasa'e nutrisaun adolesente entre labarik-feto adolesente sira. Inisiativa ida-ne'e ezemplu kona-ba kbiit parseru nian hodi rezolve dezafiu saúde nian ne'ebé importante.” Nia hateten.

Nia dehan nutrisaun adolesente nu’udar komponente importante ida husi saúde públika inklui hasoru anemia difisiénsia besi entre labarik feto adolesente sira nu’udar prioridade ba governu.

Nia hateten adolesente sofre anemia sira sei hasoru dezempeñu eskola ne’ebé fraku, liu-liu redusaun ba espasu atensaun, lakon memoria, ne’ebé sei aumenta taxa abandona eskola. Nune’e mós bele hamenus imunidade no hasa’e taxa infesaun ba foinsa’e sira.

Iha parte seluk, Embaxadór Japaun iha Timor-Leste, Kimura Tetsuya hateten apoia suplementu ne’e progressu ida husi projetu hadi’ak nutrisaun infantíl ne’ebé implementa husi UNICEF.

Nia dehan tinan 20 resin, Timor-Leste halo esforsu hadia estadu nutrisaun ba labarik sira, maibé nafatin sai dezafiu, tanba estatístika sei hatudu 47% labarik idade menus tinan lima sofre atrazu kresimentu ka raes badak.

“Japaun servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste kona-ba inan no oan durante tinan barak ona. Ida-ne'e, tanba ami fiar katak dezenvolvimentu rekursu umanu nu'udar objetivu ida-ne'ebé importante liu ba nasaun ida no hadi'ak estatutu nutrisaun sei sai hanesan baze ba ema ida-idak,” Embaxadór.

Nia espera suplementuhira ne’e sei bele ajuda labarik feto adolesente sira, sira-nia família no belun sira iha koñesimentu di’ak liutan kona-ba importansia husi nutrisaun no dieta ekuilivrada iha sira-nia moris lorloron.