Sekretária Estadu ba Igualdade (SEI) hamutuk parseru implementadór liña ministeriais no parseru dezenvolvimentu halo validasaun ba kompromisiu deklarasaun Maubisse faze datoluk hodi kontinua fó prioridade ba programa no orsamentu ba empoderamentu ekonomia feto rurál.

Sekretária Estadu ba Igualdade, Elvina de Sousa Carvalho hateten deklarasaun Maubisse objetivu atu liña ministeriais no parseru dezenvolve programa no iha alokasaun orsamentu próprio ba empoderamentu feto rurál.

Sekretária Estadu ba Igualdade, Elvina de Sousa Carvalho hateten deklarasaun Maubisse objetivu atu liña ministeriais no parseru dezenvolve programa no iha alokasaun orsamentu próprio ba empoderamentu feto rurál, liu-liu asesu ba edukasaun, saúde, infrastrutura bázika no ekonomia.

“Progressu ohin ita bo’ot sira haree barak ezemplu, iha infrastrutura bázika barak, maibé presiza hadia, aselera no intensifika liutan tanba ne’e mak mosu deklarasaun Maubisse dala tolu para hodi kontinua nafatin implementa deklarasaun ne’e ho intensaun dezenvolvimentu ba feto rurál,” nia hateten hafoin partisipa iha kolokiu validasaun deklarasaun Maubisse faze datoluk iha salaun City 8 Manleuana, Díli.

Nia hateten governu da-sia nia programa investimentu kapital umanu nu’udar prioridade importante tanba ema mak rekursu no riku soin nasaun nian, entau dezenvolvimentu ne’e tenke ba ema hotu.

Nai hatutan dokumentu deklarasaun Maubisse faze datoluk sei lansa iha loron 15 fulan Outubro, hanesan loron mundial feto rurál atu fo hanoin governu no parseriu sira hotu tau atensaun no prioridade ba programa dezenvolvimentu ekonomia feto rurál nian.

Nia informa liña ministeriais implementadór ba deklarasaun Maubisse ne’e mak Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peskas no Floresta (MAPPF), Ministériu Turizmu no Ambiente (MTA), Ministériu Komérsiu no Indúnstria (MKI), Ministériu Obras Publika (MOP), Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK), Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), Ministériu Saúde (MS), Ministériu Administrasaun Estatal (MAE), Ministériu Edukasaun, Joventude no Desportu (MEJD), Ministériu Ensinu Superior, Siénsia no Kultura (MESSK), Ministériu Solidaridade Sosial no Inkluzaun (MSSI), Sekretariu Estadu ba Kooperativa (SECOOP), Sekretáriu Estadu ba Formasaun Profesional no Empregu (SEPFOPE), Sekretária Estadu ba Igualdade (SEI), Sekretáriadu Estadu ba Rai no Propriedade (SERP), Sekretária Estadu Eletrisidade, Bee Moos no Saneamentu, Sekretária Estadu Dezenvolvimentu Local no Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL) atu garantia kréditu ba feto rurál sira.

Iha parte seluk, Diretora Jerál Administrasaun, Finansas no Planeamentu, iha SECOOP, Natalia Rocha da Costa hateten setór kooperativa nu’udar pilar importante ba dezenvolvimentu ekonomia, tanba ne’e sei kontinua promove no apoia grupu kooperativa sira.

“Ita haree partisipasaun feto iha setór kooperativa, liu-liu iha diresaun edukasaun, formasaun no informasaun fó ona kapasitasaun ba inan feto sira ne’ebé hakarak tebes partisipa iha setór kooperativa.”

“Iha grupo kooperativa barak ne’ebé lidera husi inan feto sira no sira-nia kooperativa ne’e mais avansadu tebes,” nia hateten.

Nia hateten sira kontinua apoia kooperativa kréditu uniaun hodi kria servisu direita ba joven feto, mane no ema ho defisiénsia iha área rurál no urbana. No sei kria kooperativa kada postu administrativu no suku depende ba potensialidade ne’ebé suku iha.

Nia haktuir sei apoia estabelese kooperativa produsaun batar Kay Rala iha munisípiu Aileu, Manufahi, Covalima, Liquiça no RAEOA. No servisu hamutuk ho parseru sira atu garantia merkadu ba produtór sira.