Koordenador Asosiasaun Direitus Humanus (HAK) Timor-Leste, Xisto do Santos, husu ba governu Timor –Leste ho Japaun atu labele fase liman ba pekadu (violasaun seksual) ne’ebe military Japaun halo ba feto Timor  iha II guera mundial.

 

Nia hateten lia hirak ne’e iha selebrasaun tinan 74 invazaun militar Japaun mai Timor –Leste, hodi ejiji rekonesementu governu Japaun nian ba vitima sira ne’ebe sei moris inklui ho sira nia familia. 

“Husu ba governu Timor-Leste atu halo diplomasia mutual ho governu Japaun hodi buka solusaun ba  vitima no familia vitima sira ne’ebe hela iha situasaun vulneravel,” Koordenador Santos sujere, iha konferensia imprensa, iha salaun Asosiasaun HAK Farol, Dili.

Nia hateten, ulun bo’ot balun lakohi koalia kona ba kazu violasaun seksual (jugun Ianfu) iha Timor –Leste, tanba konsidera aktu immoral ne’e moe bo’ot. 

“Ami ho familia vitima sira nafatin ejiji atu dignifika vitima sira no luta ba lia los no justisa atu labele repete tan iha tempu oin mai,” nia hateten. 

Nia hatutan, HAK submete ona dokumentus balun ba iha governu Korea no organizasaun internasional UNESCO, komite CEDAW no rede internasional sira halo advokasia iha internasional ba asuntu ida ne’e, tanba vitima iha Korea hetan ona kompensasaun husi governu Japaun. 

Nia informa, sira konsege identifika vitima jugun ianfu nain 15, maibe nain lima mate ona no nain 10 sei moris hela ne’ebe presiza tulun, tanba sira moris vulneravel tebes. 

Entretantu foinsa’e Inocencio Xavier, husu ba estado atu fo sai istoria ne’ebe lolos ba jerasaun foun sira, tanba foinsa’e sira presiza hatene istoria ne’ebe lolos husi segundu guera mundial to’o mai iha 1999. 

“Agora krime bar-barak iha ita nia rain, tanba ita la brani atu hatete istoria lolos ba iha jerasaun foun sira,” nia hateten. 

Nia hatutan, bainhira estado subar istoria lolos ba iha jerasuan foun sira, sei hamosu impunidade iha prosesu justisa iha Timor –Leste. 

Nia mos, husu ba Ministerio Edukasaun atu introdus mos istoria Timor –Leste nian ne’ebe lolos ba iha ensino sira atu jerasaun foun sira bele iha konesementu.