Diretora Executivu Organizasaun Rede Feto Timor-Leste, Aida Exposto hateten komunidade Lesbian, Gay, Bisexual, Transgender and Intersex (LGBTI) sira iha Timor-Leste seidauk hetan sira nia direitu hanesan mos sidadaun seluk iha rai doben laran tanba husi dadus ne’ebe registu, hamutuk ema nain 8,000 mak hatoo sira nia esperiensia hetan violasaun no diskriminasaun.

Diretora Executivu Organizasaun Rede Feto Timor-Leste, Aida Exposto hateten komunidade Lesbian, Gay, Bisexual, Transgender and Intersex (LGBTI) sira iha Timor-Leste seidauk hetan sira nia direitu hanesan mos sidadaun seluk iha rai doben laran.

Nia dehan, violensia no diskriminasaun ne’ebe sira hetan hahu kedas husi familia, sosiedade, no estado tanba sosiedade seidauk simu sira nia ezistensia no konsidera sira la normal.

“Problema ne’e akontese tanba familia, komunidade seidauk hatene diak konseitu LGBTI no sira nia direitu katak sira iha direitu atu moris livre hanesan ita, partisipa iha setor hotu tanba sira mos agente ne’ebe kontribui ho sira nia matenek, iha abilidade, koñesimentu, vontade a’as atu halo servisu hanesan ema seluk,” nia hateten iha servisu fatin Kaikoli, Dili.

Nia dehan, asaun ne’ebe sira halo mak rekomenda ba governu atu sosializa komunidade sira kona ba direitu humanu, katak ema hotu iha direitu hanesan ba partisipasaun, asesu tanba dala barak sira hetan violensia fisiku, psikologia, seksual iha fatin publiku, transporte publiku no sira mos hetan diskriminasaun bainhira asesu ba tratamentu saúde.

Nia hatutan, Konstituisaun, politika nasional no internasional sira asegura ema hotu iha direitu hanesan, maibe pratika ema balun deit mak iha konsiensia atu trata no respeita ema seluk hanesan sira nia aan, liu-liu komunidade LGBTI sira tanba sira moris ho kondisaun ida ne’e laos sira nia hakarak.

“Politika iha pratika laiha, entaun sensibilizasaun publika kontinua nafatin no sosializa mos sira nia direitu no pratika mos tau iha asaun labele diskrimina sira. Bainhira iha rekrutamentu ruma labele hare ba sira nia orientasaun seksual, maibe hare ba sira nia kapasidade no abilidade, matenek no vontade,” nia hatutan.

Iha parte seluk, Membru Parlamentu Nasional, Deputada Maria Barreto hateten problema laos iha lei no politika sira, maibe koñesimentu no konsiensia ema nian atu trata ema tanba ne’e importante halo edukasaun sivika ba sidadaun sira.

“Dala barak sira hetan diskriminasaun no lahetan tratamentu igual tanba ema ne’ebe fo atendimentu sira ne’e laiha koñesementu ida diak kona ba direitus humanus. Presiza iha kontinuasaun sensibilizasaun sivika atu ema hotu-hotu respeita no konsidera ema seluk hanesan nia aan rasik. Labele hare katak ema ne’e ho orientasaun seksual lahaensan, no diferente ita tenke trata nia lahanesan. Ne’e ita kontra Konstituisaun no lei ne’ebe vigora iha rai laran. Tanba ita nia estado ratifika ona deklarasaun universal direitu humanu katak ema hotu iha direitu hanesan, laiha diferensia,” nia hateten.

Nia dehan, sensibilizasaun tenke hahu husi lider politiku sira, entidade importante sira, autoridade lokal sira no komunidade atu ema hotu komprende no konsiente ema hotu iha direitu hanesan atu partisipa no asesu ba kualker atendimentu no oportunidade ne’ebe iha.

Iha oportunidade ne’e, nia enkoraja komunidade LGBTI sira ne’ebe hetan violasaun no diskriminasaun atu labele tauk hato’o keixa atu trata tuir lei ne’ebe vigora iha rai laran hodi hetan justisa ne’ebe justu tanba ema hotu iha direitu atu hetan protesaun no justisa ne’ebe justu iha Timor-Leste.