Diretor Ezekutivu Centro Nasional Chega (CNC), Hugo Maria Fernandes hateten dokumentu importante sira kona ba Timor-Leste nian iha tinan 1975, kuaze espalha iha mundu tomak, maibe la iha enkuadramentu juridiku ida atu bele rekolha dokumentu sira ne’e husi nasaun seluk ne’ebe arkivu hela dokumentu sira ne’e tanba bele hamosu problema bainhira la iha protesaun ba dokumentu sira ne’e.

Diretor Ezekutivu Centro Nasional Chega (CNC), Hugo Maria Fernandes hateten dokumentu importante sira kona ba Timor-Leste nian iha tinan 1975, kuaze espalha iha mundu tomak.

Nia dehan, tinan rua liu ba tuir konferensia iha America, hetan informasaun katak dokumentu intensivu liu iha tinan 1975 antes Indonesia halo invasaun mai Timor-Leste, presidente amerika husu presidente banku mundial atu halo kalkulasaun ba benefisiu ekonomia.

“Dokumentu sira ne’e barak iha ne’eba, bainhira ita husu sira dehan imi tenke iha enkuadramentu juridiku oinsa atu proteje. Iha Timor ita laiha lei arkivu nasional entaun ema sira ne’ebe rai hela ita nia dokumentu sira la sente seguru atu haruka ita nia dokumentu sira ne’e mai. Sira dehan se ami haruka dokumentu arkivu sira ne’e ba imi, imi laiha lei atu proteje nia utilizasaun bele sai fali problema bo’ot no konflitu,” nia hateten bainhira sai orador iha talk show kona ba liberdade imprensa no jornalista ba paz iha Balibo, Munisipio Bobonaro.

Nia dehan, lei arkivu nasional ne’e mak sei determina durasaun tempu arkivu dokumentu ida hodi asegura konfidensialidade ba dokumentu sira ne’e atu evita problema.

Nia hatutan, lei arkivu ne’ebe mak iha sei evita mos dokumentu sira ne’ebe agora espalha barak iha plataforma sosial media relasiona ho historia luta libertasaun nasional nian.

Hatan ba kestaun ne’e, Ministru Asuntu Parlamentar no Komunikasaun Sosial, Francisco Jerónimo hateten governu hare ona no fo prioridade atu elabora lei lubun ida inklui mos lei sira kona ba arkivu, krime cibermetika, no lei asesu informasaun.

“Tanba ne’e mak prosesu lao ona iha ministerio justisa, sira mak hahu ita halo kordenasaun atu hahu lao,” nia hateten.

Nia dehan, lei krime cibermetika ne’e urgente duni iha era digital ida ne’e atu bele regulariza no kontrola ema hotu labele aproveita liberdade no demokrasia ida ne’e hodi ataka ema seluk nia privasidade sein razaun ruma.

Nia hatutan lei asesu informasaun no arkivu nasional ne’e importante, maibe Timor-Leste hanesan nasaun foun presiza estuda didiak seguransa informasaun iha rai laran atu bele asegura didiak informasaun sira ne’e hodi evita konsekuensia sira.