Ministra da Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten Uniaun Europeia (UE) aloka tan fundu ho montante $2.4 milhoens liu husi Organizasaun Mundial Saúde hodi haforsa sistema saúde ne’ebe reziliente, efetivu no forte iha Timor-Leste atu responde ba surtu COVID-19.

Ministra da Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten Uniaun Europeia (UE) aloka tan fundu ho montante $2.4 milhoens liu husi Organizasaun Mundial Saúde hodi haforsa sistema saúde ne’ebe reziliente, efetivu no forte iha Timor-Leste atu responde ba surtu COVID-19.

Nia salienta, apoia ne’e ba daruak nian hodi responde ba surtu COVID-19 tanba iha inisio Timor-Leste registu kazu COVID-19 parseiru sira fo ona apoia hanesan ekipamentu mediku, ekipamentu protesaun pesoal no ekipamentu laboratorio nian.

“Ida agora ita bele dehan segundu apoia ne’ebe mak sira fo intermus orsamentu oituan atu bele hametin nafatin servisu hanesan formasaun ba profesional saúde sira, hadia kondisaun sira iha karantina no izolamentu, liu-liu revizaun ba protokolu no regras sira, ekipamentu laboratoriu nasional nian hanesan reajente sira ne’ebe ita presiza,” nia hateten fahoin asina MOU entre UE-OMS no MdS iha salaun Palacio da Sinzas Kaikoli, Dili.

Nia dehan, antes implementasaun akordu ne’e sira sei tur hamutuk ho OMS atu bele hare nesesidade ne’ebe presiza liu atu fo importansia liu husi parseria servisu ida ne’e.

Nia informa, apoia ne’e sei finansia mos atividade preparasaun sira ba implementasaun vasina ne’ebe sei halao iha oin mai.

Entretantu, Reprezentante OMS iha Timor-Leste, Doutor Arvind Mathur hateten papel principal OMS nian iha area fortalesimentu sistema saúde, fornese apoia tekniku no dezenvolve politika saúde jeral nian hodi apoia ministerio harii sistema saúde forte atu estabelese responde ne’ebe forte ba surtu COVID-19.

“Uniaun Europeia nia kontribusaun ne'e importante ba OMS nia esforsu tomak hodi suporta Timor-Leste responde ba pandemia ida ne’e no hamutuk ita tenke kontinua medida hodi fortalese responde ba COVID-19, liuhosi implementa ho rigorozu medida preventiva báziku saúde públiku nian,” nia dehan.

“Kolaborasaun entre UE no OMS iha área Kobertura Saúde Universal sai hanesan ezemplu diak tebes ne’ebé hatudu ita-nia servisu hamutuk hodi bele ajuda fortalese Ministériu nia sistema saúde. Ha’u kontente hodi halo parseria dala ida tan entre UE-OMS. Ami kontente atu hodi kontinua servisu hamutuk.”

Iha parte seluk, Embaixador Uniaun Europeia iha Timor-Leste, Andrew Jacobs hateten parseria foun entre MdS-OMS no UE ne’e inisiativa ida atu apoia governu atu hametin kapasidade hodi hamenus impaktu husi COVID-19 no responde ba situasaun emergensia seluk ne’ebe mosu iha rai laran.

“Apoia ba saúde ida ne’e, hodi hatan ba epidemia COVID-19, ne’ebe dezenvolve no aprova ona iha fulan Marsu tinan 2020, bazeia ba planu estratejiku nasional ba preparasaun no resposta ba COVID-19, hanesan fo asistensia teknika espesializada ba formasaun institusional no rekursu humanu, fo apoia ba kapasidade laboratoriu nian, jestaun efetiva ba kazu sira no fornesementu-distribuisaun ekipamentu diagnostiku nian inklui medikamentu,” nia hateten.

Iha oportunidade ne’e, nia felisita governu Timor-Leste, liu-liu Ministerio da Saúde tanba halao servisu ida ne’ebe diak tebes hodi enfrenta surtu COVID-19.

Nia hatutan Timor-Leste nia servisu responde ba surtu COVID-19 sai exemplu ba mundu tomak atu banati tuir hodi elemina transmisaun no evita mortalidade.

Nia haktuir, luta hasoru surtu COVID-19 sei dook husi rona, maibe progressu ne’ebe iha nudar rezultado husi kompromisio politiku ne’ebe forte no kordenasaun, kolaborasaun ne’ebe efetivu entre autoridade sira no parseiru dezenvolvimentu sira.

Nia informa, UE iha kompromisu atu ajuda garante katak ema hotu ne’eebe presiza hetan vasinasaun COVID-19 sei iha asesu ba vasinasaun ne’e iha fatin hotu-hotu iha mundu.