Governu liu husi enkontru konsellu ministrus no analiza ba situasaun epidemologia ne'ebe aprezenta husi Sentru Integradu Gestaun de Crizi (CIGC) deside no hakotu ona estadu emergensia ne'ebe implementa durante ne'e iha Timor-Leste (TL) hodi halo prevensaun ba propagasaun surtu covid-19.

Governu liu husi enkontru konsellu ministrus no analiza ba situasaun epidemologia ne'ebe aprezenta husi Sentru Integradu Gestaun de Crizi (CIGC) deside no hakotu ona estadu emergensia.

Prezidensia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhaes, hateten inisiativa ne'e liga ba situasaun epidemologia husi CIGC nune'e mos bazeia ba alterasaun lei dahuluk lei numeru 10/2004 konaba lei sistem saude nian.

"Husi lei ne'e konsellu ministrus no sentru integradu gestaun de crizi (CIGC) hakotu ona estadu emergensia iha dia 28 novembru agora no sei la renova tan ona," Prezidensia KM Magalhaes hateten.

Nia hateten, estadu emergensia sei la renova ona maibe governu aprova fali projetu dekretu lei konaba medida esensional no temporariu vizilansia sanitaria hodi responde ba surtu covid-19 iha Timor.

"Ba oin ema estrangeiru sira tama mai Timor la presija hetan autorizasaun husi primeriu ministru no aprezenta deit rezultadu teste negativu husi covid-19 no nafatin hetan kontrolu sanitaria," Magalhaes informa iha palaciu governu.

Nia dehan, estadu emergensia la renova ona tanba situasaun komesa normaliza ona maibe risku ba moras ne'e sei iha nafatin tanba ne'e husu ba publiku bainhira halo aktividade ka viagem mantein protukolu husi ministeriu saude.

"Ita agradese tebes ba esforsu sentru integradu gestaun de crizi (CIGC) nian no profesional saude, orgaun soberania no ema hotu ne'ebe mak la kolen hodi halo prevensaun ba covid-19 iha Timor durante ne'e," nia hateten.

Entretantu, Deputadu iha Parlamentu Nasional Mariano Asnami Sabino hateten, implementasaun estadu emergensia durante ne'e limita investimentu husi organizasaun internasional sira nune'e mos nasaun sira seluk ne'ebe mak hakarak mai investe iha Timor, tanba deit labele halo movimentu ligadu estadu emergensia.

"Espera katak ho desizaun governu nian hodi la renova estadu emergensia ne'e bele loke fali dalan ba ema sira ne'ebe mak hakarak mai investe iha Timor hodi halo dezenvolvimentu mai ita nia nasaun," Deputadu Asnami salienta.

Maibe nia dehan, durante implementa estadu emergensia ne'e estadu no governu halo atu nune'e hado'ok nia populasaun husi moras covid-19 ne'ebe mak invade iha mundu tomak inkliu Timor.