Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Diretora Servisu Saúde Munisipiu Dili, Agustina da Costa Segurado hateten Dili kada tinan relata kazu dengue a’as, liu-liu iha tempu udan monu rai tanba strukturamente la organizadu no ambiente ne’ebe lasaúdavel sai fatin ba susuk aedes aegypti ou susuk inan dezenvolve aan barak no lori moras komunidade.

Diretora Servisu Saúde Munisipiu Dili, Agustina da Costa Segurado hateten Dili kada tinan relata kazu dengue a’as, liu-liu iha tempu udan monu rai.

Nia salienta hahu fulan Janeiru to’o Novembru tinan 2021, kazu komulativu dengue iha munisipiu Dili hamutuk 449. No husi numeru ne’e nain rua mak lakon vida.

“Distribuisaun kimiku abate seidauk, maibe orientasaun klaru ona ekipa halo ona kordenasaun ho ekipa CVTL no sentru saúde sira inklui ekipa sanitaria ne’ebe hetan kontratu husi OMS atu kontrola servisu Infection Prevention and Control (IPC) iha sukus, ita orienta sira preapra abate distribui tuir suku no aldeia ne’ebe sai risku kazu mosu barak ita fo atensaun,” nia hateten iha Portu Dili.

Nia hateten area ne’ebe sai risku bo’ot ba propagasaun moras dengue mka Comoro no Bairo Pite tanba baze dadaus hatudu kazu komesa rejistu makas iha sentru saúde sira, maibe kada tinan kuaze postu administrativu hotu iha Dili afetadu.

Iha oportunidade ne’e nia alerta autoridade lokal sira atu mobilize komunidade sira halao atividade prevensaun iha suku laran hanesan hamos ambiente atu labele fo espasu ba susuk dezenvolve aan barak.

Iha parte seluk, Xefe Departamentu Saúde, iha Cruz Vermelha Timor-Leste (CVTL), João Pinto hateten sira mobiliza ona voluntariu 100 resin hodi apoia ekipa saúde munisipiu Dili halo edukasaun sensibilizasaun sai tama suku konaba asaun prevensaun ba moras dengue tanba kazu komesa rejistu makas iha fasilidade saúde sira.

“Agora dadaun iha potensial kazu dengue sa’e, entau ita lao dadaun ona no ita mos hein orientasaun husi ministeriu da saúde husu aumenta numeru voluntariu mak ita sei aumenta atu halo edukasaun husi uma ba uma hodi fo hanoin fali komunidade oinsa halo prevensaun ba dengue,” nia hateten.

Nia dehan ekipa voluntariu sira hahu ona halo sosializasaun sai tama uma, preparasaun ba distribuisaun kimiku abate no halo asaun fomigasaun ba fatin afetadu sira atu oho susuk adultu hodi hapara transmisaun moras dengue iha komunidade.