Terça, Abril 16, 2024
Total visitors: 766366

Koordenadora Jerál Komisaun Nasionál Codex Alimentáriu, Doutora Odete da Silva Viegas hateten esforsu ne’ebé la’o hela mak fó kapasitasaun ba pontu vokál sira iha liña ministériu kona-ba papel no responsabilidade sira atu bele servisu hamutuk elabora padraun nasionál ai-han seguru no kualidade, reforsa sistema kontrolu ai-han hodi asegura populasaun iha asesu ba ai-han ne’ebé seguru no kualidade.

Koordenadora Jerál Komisaun Nasionál Codex Alimentáriu, Doutora Odete da Silva Viegas hateten esforsu ne’ebé la’o hela mak fó kapasitasaun ba pontu vokál sira iha liña ministériu kona-ba papel no responsabilidade sira atu bele servisu hamutuk elabora padraun nasionál ai-han seguru no kualidade.

Nia salienta iha tinan 2018, Timor-Leste sai membru ba Komisaun Codex Alimentáriu husi nasaun membru 188, ne’ebé fó oportunidade asesu ba rekursu sira hodi mellora sistema kontrolu ai-han no simu mós responsabilidade atu kontrola ai-han sira-ne’ebé tama mai rai-laran tanba maioria produtu ai-han iha rai-laran importa husi liur.

“Importánsia papél Codex ne’e rasik atu protese ita-nia konsumidór sira ka protesaun saúde ba ita-nia konsumidór sira. Ita mós hatene no haree katak iha ita-nia rai importansaun ai-han lubun ne’ebé ita lakonsege kontrola tanba ne’e liuhusi meiu ida-ne’e, ministériu ida-ida bele iha responsabilidade no papél atu kapasita rekursu ne’ebé iha no mobiliza rekursu sira hodi elabora padraun nasionál ai-han seguru no kualidade atu nune’e ita bele dezenvolve ita-nia aan kompete iha merkadu nivel rejionál no internasionál,” hafoin partisipa iha workshop advokasia codex nivel altu no formasaun codex, iha hotel Novu Turismu, Díli.

Nia dehan padraun ne’ebé sei elabora refleta ho situasaun no kondisaun reál iha rai-laran, maibé mós adopta husi padraun Codex internasionál atu bele hetan rekoñesimentu nivél mundiál.

Nia hateten komisaun nasionál codex ne’e lidera husi ministériu saúde no envolve husi ministériu relevante sira hanesan Ministériu Finansas, liu-liu servisu aduaneiru nian, Ministériu Turismu Komersiu Indústria (MTKI), Ministériu Agrikultura no Peskas (MAP), Ministériu Obras Públika no ajénsia autonoma sira hanesan Autoridade Inspesaun no Feskalizasaun Atividade Ekonomika, Sanitária no Alimentár (AIFAESA), Autoridade Nasionál Agua no Saneamentu (ANAS), Institutu Qualidade Timor-Leste (IQTL) no apoia husi ajénsia internasionál hanesan FAO no Organizasaun Mundial Saúde.

Iha parte seluk, Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde, iha Timor-Leste, Dr. Arvind Mathur afirma nia komprimisiu apoia governu atu mellora no haforsa sistema kontrolu ai-han tanba maioria ai-han sira-ne’ebé sirkula iha rai-laran importadu.

Nia dehan ai-han ne’ebé la seguru no laiha kualidade lori implikasaun bo’ot ba saúde públika, ne’ebé evidénsia real hatudu dadaun ona labarik tinan lima mai kraik 47% sofre malnutrisaun raes badak no kontribui mós ba hamosu moras krónika sira.

“Timor-Leste sai ona membru ba Komisaun Codex Alimentáriu ba dala 188, ne’e hanesan oportunidade ida, maibé mós fó responsabilidade ba governu atu haree esforsu saida mak presiza atu hala’o,” nia hateten.

Nia hateten foin lalais sira servisu hamutuk ho Ministériu Saúde halo ona asesmentu kona-ba sistema kontrolu ai-han atu bele identifika lakuna no problema sira-ne’ebé durante ne’e enfrenta hodi bele mellora no haforsa liutan produsaun ai-han, transportasaun ai-han, armajenamentu ai-han no preparasaun ai-han ba konsumu. Aleinde ne’e sira mós sei fó apoia ba governu dezenvolve padraun nasionál ai-han seguru no kaulidade.