Ministerio da Saúde (MdS) servisu hamutuk Organizasaun Fundasaun Alola (FA), organiza atividade demostrasaun tein ai-han saúdavel ba labarik sira iha nivel suku hodi eduka no hasa’e konsensia familia nian atu hili no prepara ai-han ne’ebe saúdavel ba labarik sira tinan lima mai kraik.

Chefe Departamentu Promosaun, Edukasaun Saúde iha MdS, Misliza Vital hateten governu ho apoiu husi parseiru dezenvolvimentu sira produs ona livru reseita ai-han saúdavel ba labarik sira.

Chefe Departamentu Promosaun, Edukasaun Saúde iha MdS, Misliza Vital hateten governu ho apoiu husi parseiru dezenvolvimentu sira produs ona livru reseita ai-han saúdavel ba labarik sira, ne’ebe agora dadaun grupo suporta inan sira utiliza hodi halo sensibilizasaun iha nivel suku atu eduka familia sira hili ai-han lokal ne’ebe iha valor nutriente husi grupo ai-aihan esensial tolu hanesan ai-han fo forsa, protesaun no haburas atu prepara ba oan sira.

“Ita laos hatudu deit ai-han ne’ebe saúdavel, liu-liu ai-han sira mai husi hahan lokal sira ne’ebe ita iha, maibe antes tein ita esplika uluk valor nutriente ne’ebe kontein iha ai-han sira ne’e no maneira prepara hahan ne’ebe saúdavel ligadu ho ijiene pesoal nian hanesan fase liman, uza bee ne’ebe moos no seluk tan,” nia hateten iha servisu fatin Caicoli, Dili.

Nia dehan, meus ne’ebe sira uza atu sensibiliza informasaun sira ne’e mak liu husi distribui ICT material, kanal televizaun, visita saúde na familia, no atividade demostrasaun tein ne’ebe halao rutina iha nivel suku.

Nia rekoñese mudansa hanoin no pratika moris ne’e la fasil tanba ne’e presiza tempu atu koalia no fo hanoin beibeik tanba ema hotu hakarak moris saúdavel entau importante kontinua fahe informasaun sira kona ba estilu moris ne’ebe saúdavel.

Iha parte seluk, Diretora Executivu Fundasaun Alola, Maria Imaculada Guterres hateten atividade demostrasaun tein ai-han komplementar ba labarik sira ne’e programa ida ne’ebe sira implementa tinan barak ona no kontinua nafatin atu eduka familia sira prepara hahan ne’ebe saúdavel intermus nutriente no seguru ba oan sira tanba labarik sira vulneravel tebes atu hetan moras.

Nia dehan, atividade demonstrasaun tein ne’e sira halao regular tama sai suku hotu ne’ebe eziste iha munisipio hat hanesan Aileu, Liquisa, Dili no Manufahi tanba importante tebes atu involve familia diretamente iha prosesu hili no prepara hahan.

“Ami nia objetivu atu hadia nutrisaun labarik nian hodi kontribui ba redus malnutrisaun tanba iha Timor ne’e ai-han iha, maibe dala barak liu falta koñesementu atu hili ai-han sira ne’ebe iha valor nutriente no metodu prepara hahan. Tanba ami nia intervista ho komunidade iha terenu sira dehan labarik han koto no modo tahan kabun moras, ne’e hatudu kustume sira ne’e sei forte entau ita atu muda ida ne’e liu husi fo hatene ba sira katak labarik kabun moras laos tanba han koto ou modo tahan, maibe laiha ijiene pesoal hanesan lafase liman bainhira han ka prepara hahan,” nia hateten.

Nia dehan, esforsu sira ne’e hatudu ona progressu balun tanba iha dadus demografia no saúde 2016, hatudu malnutrisaun iha rai laran iha redusaun, maske sei a’as.