Sexta, Março 29, 2024
Total visitors: 766366

Diretora Formasaun, iha Institutu Nasional Saúde (INS), Dirce Maria Soares Araújo hateten atividade formasaun no kapasitasaun ba profesional saúde sira barak liu konaba saúde maternu infantil tanba saúde inan no oan prioridade iha setor saúde.

Diretora Formasaun, iha Institutu Nasional Saúde (INS), Dirce Maria Soares Araújo hateten atividade formasaun no kapasitasaun ba profesional saúde sira barak liu konaba saúde maternu infantil tanba saúde inan no oan prioridade iha setor saúde.

Nia dehan topiku formasaun ne’ebe profesionais saúde sira hetan maka kompetensia partu moos no seguru, atendimentu planeamentu familiar, jestaun tratamentu integradu bebe no labarik moras (IMCI), Emergency Obstetric Care Services (EmOC), imunizasaun, nutrisaun ba inan no oan, inklui mos guia atendimentu ba vitima violensia bazea ba jeneru.

“Formasaun sira ne’e hotu parte ida husi saúde maternu infantil nian atu asegura deit saúde inan no oan, ho objetivu ida atu redus numeru moras no mortalidade inan no oan iha rai laran,” nia hateten iha servisu fatin Komoro, Dili.

Nia konseten formasaun sira dadaun ne’e bazea ba programa prioridade sira, maibe iha planu formasaun foun iha mudansa formasaun hotu sei bazea ba rezultadu asesmentu nesesidade iha fasilidade saúde hotu ligadu ho estatistika problema saúde ne’ebe akontese iha rai laran.

Nia hateten formasaun sira ne’e hatudu rezultado ne’ebe diak tanba numeru mortalidade ba inan no oan iha redusaun, maske tuir prevalensia estimasaun Organizasaun Mundial Saúde sei kategoria a’as.

Nia hatutan, benefisiariu formasaun iha tinan 2020, hamutuk 1958. Sira ne’e kompostu husi mediku nain, enfermeiru, parteira, tekniku aliadu no jestor nain. No iha tinan 2021, periodu trimester daruak nian total ema ne’ebe hetan ona formasaun hamutuk 1736. Sira ne’e kompostu husi mediku, enfermeiru, parteira, tekniku aliadu no jestor. No formasaun sira ne’e foku liu ba administra vasinasaun Covid-19.

Nia informa orsamentu ba formasaun sira ne’e barak liu mai husi doadores sira, ne’ebe implementa programa iha rai laran ho montante $400 mil kada tinan. Alende ne’e husi governu liu husi orsamentu planu rekuperasaun ekonomia hamutuk $200 mil resin no husi Fundu Dezenvolvimentu Kapital Humanu iha $100 mil resin.

Iha parte seluk, Xefe departamentu Kontrolu Kualidade no Komunikasaun Sosial, iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Parteira Sara Maria Xavier hateten esforsu ne’ebe HNGV no INS hamutuk ho parseiru sira halo hodi eleva abilidade no kapasidade profesional saúde sira nain fo duni impaktu positivu tanba kazu mortalidade inan iha redusaun.

Nia dehan iha fulan Maio tinan 2021, total inan ne’ebe partu iha HNGV hamutuk 406. Husi inan sira ne’e nain 265 partu normal, nain 116 cesariana, nain 25 partu ajuda ho ekipamentu ou ventoja.

“Grasa deus iha fulan Maio, ita la registu kazu mortalidade inan,” nia hateten.

Nia hatutan kazu mortalidade inan kada fulan iha redusaun, maibe mortalidade prinatal ou bebe mate iha inan nia kanotak sei numeru a’as. No iha fulan Maio bebe nain 402 maka moris ho kondisaun saúdavel, maibe nain 8 identifika mate iha inan nia kanotak.