Quinta, Abril 25, 2024
Total visitors: 766366

Peskizadora husi Organizasaun Centru Estudos Para a Paz e o Dezenvolvimentu (CEPAD), Ivonia Pinto hateten rezultadu pre-eleminariu peskiza kauza husi traballu infantil iha Timor-Leste, ne’ebe halao iha munisipiu Ermera, Liquica, Lautem, Covalima, Dili no Rejiaun Administrativu Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA) hatudu kiak sai hanesan fator prinsipal ne’ebe kontribui makas ba traballu infantil.

Peskizadora husi Organizasaun Centru Estudos Para a Paz e o Dezenvolvimentu (CEPAD), Ivonia Pinto hateten rezultadu pre-eleminariu peskiza kauza husi traballu infantil iha Timor-Leste.

Nia dehan servisu infantil nudar kauza husi fatores oioin ne’ebe iha ligasaun ba malu hanesan kiak, dinamika familia, menus konesementu, menus edukasaun, la asesu ba asistensia ne’ebe adekuadu no programa sira ne’ebe inadekuadu atu prevene labarik sira la halo servisu.

“Ba labarik oan sira ne’ebe ita intervista, sira intrepreta sira nia situasaun liu husi lensa obrigasaun ba familia, nudar familia ida ne’ebe kiak, inan aman ho defisensia, sira iha inan faluk ou mesak tanba ne’e sira sente sira iha obrigasaun atu ajuda finansiamentu familia nian,” nia hateten hateten bainhira aprezenta rezultadu peskiza pre-eleminariu iha Timor Plaza, Dili.

Nia hateten peskiza ne’e identifika katak situasaun kiak ne’e komum ba labarik sira ne’ebe halo servisu infantil iha munisipiu neen tanba maioria inan aman rasik no inan aman hakiak sira moris kiak ho rendimentu la liu husi $2 to’o $5 kada loron.

Nia hatutan sira iha to’os no natar hanesan riku soin, liu-liu sira iha munisipiu Ermera, Lautem, Covalima, maibe produsaun ne’ebe sira iha lori ba merkadu ladun folin.

Nia haktuir maioria inan aman sira mos laiha oportunidade asesu ba servisu tanba sira nivel edukasaun ki’ik no falta informasaun konaba oportunidade servisu sira ne’ebe iha nivel baze tanba ne’e sira maoria hanesan agrikultor.

Nia informa peskiza ne’e mos deskobre tipu servisu ne’ebe labarik sira halo mak ba labarik feto fase ema nia roupa, hamos uma laran, tau matan ba ki’ik oan sira, faan paun, kuru bee no ba labarik mane sira fase kareta, fan paun, fan dosi, fan sate, fan modo, fan aimaran, hamos toos no natar.

Iha oportunidade ne’e nia dehan, iha rekomendasaun prinsipal hat ne’ebe governu tenke konsidera no tau iha asaun mak aselera aprovasaun planu asaun nasional kontra trabalhu infantil no regulamentu sira ne’ebe relavante hodi hametin kordenasaun servisu responde ba traballu infantil, haforsa kampaña edukasaun sivika iha nivel komunidade konaba impaktu negativu husi traballu infantil no direitu labarik nian, kria empregu no hakbi’it kondisaun moris familia, hadia mekanismu asistensia sosial inklui bolsa da mãe.

Iha parte seluk, Inspector Geral do Trabalho (IGT), iha Sekretaria Estadu Formasaun Profesional no Empregu (SEFOPE), Rofino Lopes hateten governu iha komtimentu atu kombate traballu infantil tanba ne’e iha tinan 2009, governu ratifika ona konvensaun internasional 182 konaba traballu infantil no iha tinan 2014, harii ona Komisaun Nasional Kontra Trabalhu Infantil atu kordena servisu sira ba eleminasaun traballu infantil.

“Komisaun ne’e laos deit SEFOPE, maibe iha liña ministeriu iha laran hanesan kestaun labarik sira abandona nia eskola tanba razaun ekonomia, inan aman laiha kibi’it ita iha ministeriu solidaridade sosial no inkluzaun atu hare, iha mos ministeriu edukasaun, ministeriu da saúde involve hotu, maibe to’o agora komisaun ne’e rasik nia servisu seidauk lao diak tanba planu asaun nasional seidauk hetan aprovasaun husi konseilho ministru,” nia hateten.

Nia dehan sira iha ona lista servisu perigu ne’ebe bandu labarik sira hamutuk 16, hanesan tipu servisu iha setor agrikultura, konstrusaun, industria, komersiu, peskas no seluk tan, ne’ebe sira sensibiliza hela ba autoridade sira inklui komunidade sira atu bele kontribui.