Segunda, Abril 29, 2024
Total visitors: 766366

Governu Japaun, liu husi embaixador ba Timor-Leste, apoio fundu ho montante $7.5 milhoens ba Ajénsia United Nations Population Fund (UNFPA) servisu hamutuk ho Ministeriu da Saúde, reforsa servisu kuidadu emerjénsia obstetriku no neonatal iha area rural, liu-liu eleva kapasidade maternidade 20 ba sentru Kuidadus Emerjénsia Obstetriku no Neonatal-Báziku (KEmON-B) iha munisípiu 12, hodi fo atendimentu ba inan isin rua no partu ne’ebé ho komplikasaun tanba dadus hatudu 15% husi 40,000 inan isin rua ho komplikasaun.

Governu Japaun, liu husi embaixador ba Timor-Leste, apoio fundu ho montante $7.5 milhoens ba Ajénsia United Nations Population Fund (UNFPA) servisu hamutuk ho Ministeriu da Saúde, reforsa servisu kuidadu emerjénsia obstetriku no neonatal iha area rural.

Vice Ministru Saúde ba Fortalesementu Institusionál, José dos Reis Magno hateten Timor-Leste konsege redus taxa mortalidade inan no oan, maibe numerú ne’e sei aas kompara ho nasaun seluk iha rejiaun sudeste asiatiku tanba importante tebes atu reforsa iha programa emerjénsia obstektriku no neonatal hodi bele redus numeru inan no bebe mate.

“Ohin ita sei asiste hamutuk asinatura nota entendimentu entre UNFPA no governu Japaun, ne’e reprejenta kompremisiu ida atu apoio governu Timor-Leste hatun taxa mortalidade inan no oan iha ita nia nasaun, liu husi estabelesementu sentru kuidadu emerjénsia obstetriku no neonatal baziku (KEmON-B) iha sentru saúde komunitaria 20 iha munisípiu 12,” nia hateten hafoin partisipa iha serimonia asinatura nota entendimentu entre reprejentante UNFPA no Embaixador Japaun, iha Timor-Leste, iha Hotel Timor, Dili.

Nia hateten projeitu ne’e sei halo rehabilitasaun total ba klinika maternidade 17 hanesan maternidade postu Remexio munisípiu Aileu, maternidade Lolotoe munisípiu Bobonaro, maternidade Tilomar no Zumalai munisípiu Covalima, maternidade Comoro munisípiu Dili, maternidade Hatulia no Atsabe munisípiu Ermera, maternidade Laklubar no Manatutu Vila iha munisípiu Manatutu, Maternidade Turiskai no Fatuberliu munisípiu Manufahi, materniade Uatolari no Uatocarbau munisípiu Viqueque, maternidade Baugia munisípiu Baucau, maternidade Iliomar munsípiu Lautem no maternidade Bocnana Rejiaun Administrativu Oecusse Ambeno. Alende ne’e, konstrusaun foun ba maternidade tolu mak maternidade Ainaro villa, maternidade Lospalos villa no maternidade Luro iha munisípiu Lautem.

Nia hatutan tuir planu maternidade sentru saúde komunitaria 36 mak presiza atu estabelese ka eleva kapasidade ba KEmON-B, no ho apoiu husi governu Australia parseria ho UNFPA konsege estabelese ona sentru hat ne’ebé dadaun ne’e funsiona ona hela hanesan maternidade sentru saúde komunitaria Liquiça, sentru saúde internamentu Viqueque villa, sentru maternidade Same munisípiu Manufahi no maternidade Ataúro.

Entretantu, Reprejentante UNFPA Interina, Dra. Domingas Bernardo hateten iha metas SDG, governu iha kompromisiu atu hatun taxa mortalidade inan husi 195/100,000 inan partu moris ba 70/100,000, signifika tenke servisu makas liu tan atu mellora servisu kuidadu saúde maternu infantil no servisu atendimentu kuidadu emerjénsia obstetriku no neonatal ba inan no bebe foin moris.

Nia dehan esforsu ida mak iha tinan 2015, Ministeriu Saúde ho apoiu teknika husi ajénsia UNFPA, UNICEF no Organizasaun Saúde Mundial (OMS) dezenvolve ona planu asaun melloramentu kuidadu emerjénsia obstetriku no neonatal, ne’ebé foku ba hadia infrastrutura maternidade sira, kapasitasaun no formasaun klinika ba profesionáis saúde sira atu fornese servisu ne’ebé kualidade diak hodi kontribui ba hatun taxa mortalidade inan no oan.

“Iha Timor-Leste, inan isin rua kada tinan kuaze 40,000, ne’ebe iha OMS nia standar katak 15% mak sei hetan komplikasaun tanba ne’e mak ita presiza tebes hadia servisu ne’ebe esensial hodi suporta inan sira bainhira tur ahi,” nia hateten.

Nia hateten projeitu ne’e sei harii infrastrutura maternidade, sosa mos ekipamentu medika, ekipamentu non medika no formasaun kompetensia klinika ba profesionais saúde sira ne’ebé atu jere sentru kuidadu emerjénsia obstetriku no neonatal tanba sentru ne’e tenke funsiona 24 oras no profesionais saúde ne’ebe servisu tenke kualifikadu.

Iha parte seluk, Embaixador Japaun ba Timor-Leste, Tetsuya Kimura hateten setór saúde, liu-liu saúde maternu infantil ne’e sai prioridade iha koperasaun bilateral entre Timor-Leste no Japaun tanba ne’e tinan barak ona apoio governu iha setór saúde.

“Hau halo visita ba fasilidade KEmON-B iha Liquiça no Atauro, hare diak tebes no hau hanoin fasilidade ne’e tenke harii iha munisípiu hotu iha futuru. Entau hau husu governu Tokyo atu suporta no ami nia governu deside apoia eleva fasilidade sira ne’e atu kobre munisípiu hotu-hotu,” nia hateten.

Nia espera projeitu ne’e bele susesu tanba projeitu ne’e sei benefisia isin rua sira ho komplikasaun rihun iha area rural, ne’ebe difisil tebes asesu ba fasilidade no kuidadu saúde ho kualidade.