Ministerio da Saude (MdS) introdus sistema digital foun ho naran ADENBOX no ADENCARE, troka sistema MSupply hodi fasilita servisu jestaun medikamentus iha fasilidade saude.

Diretor Nasional Farmasia e Medikamentus, Delfim da Costa Xavier Ferreira hateten sistema foun ne’e efetivu tebes, tanba bele alerta kedas bainhira items aimoruk stok menus no kuantidade ne’ebe presiza atu halo rekizasaun.

Diretor Nasional Farmasia e Medikamentus, Delfim da Costa Xavier Ferreira hateten sistema foun ne’e efetivu tebes, tanba bele alerta kedas bainhira items aimoruk stok menus no kuantidade ne’ebe presiza atu halo rekizasaun.
Nia dehan, iha tinan hirak liu ba Ministerio da Saude utilize sistema Msupply, maibe ladun efisiensia tanba sistema ne’e la recapitula utilizasaun aimoruk iha fasilidade saude sira, entaun difisil atu halo estimasaun ba kuantifikasaun aimoruk ne’ebe presiza halo kompras iha kada tinan.
“Durante ne’e, utilizasaun medikamentus iha fasilidade saude sira ladun kontrola ho diak tanba ita uza manual deit, pesoal farmasia mai hasai aimoruk maibe lahakerek, entaun kuantidade items balun la hakerek ona, ikus mai prejudika ita atu halo estimasaun ba kualifikasaun ne’ebe lalos,” nia hateten hafoin partisipa iha primeiru introdusaun sistema ba pesoal farmasia sira, iha Sentru Formasaun INS Comoro, Dili.
Nia dehan, sistema ida ne’e sei fasilita sira halo kuantifikasaun ne’ebe lolos ba iha nesesidade aimoruk ne’ebe presiza, tuir moras ne’ebe iha Timor –Leste no sei redus kustu viagen local sira tanba buat hotu uza online deit, la presiza jestor sira lori pedidu mai to’o nasional.
Tuir planu, iha fulan Junho tinan ne’e, sistema ne’e utilize ona iha fasilidade saude hanesan ospitais no sentru saude sira hotu.
Nia informa, iha primeiru faze introdusaun ne’e ba pesoal farmasia nain 40 husi Ospital Nasional Guido Valadares, ospital referral lima, sentru saude sira iha Dili laran inklui ekipa armagen Servisu Atonomo Medikamentus e Ekipamentus Saude (SAMES).
Iha parte seluk, Ministru Saude Rui Maria de Araujo hateten tempu ona atu utiliza teknologia ne’ebe iha hodi digitalize servisu lor-loron.
Nia espera, ekipa sira bele konese diak liu tan sistema ida ne’e hodi bele introdus ona ba iha fasilidade saude tomak.
“Durante ne’e ita hakilar kona ba kuantifikasaun aimoruk, monitorizasaun, aimoruk laiha, agora oportunidade uza teknologia hodi fasilita servisu sira ne’e,” nia hateten
Nia dehan, ministerio kontratu ona kompania ida hodi monta rede internet iha fasilidade suade hotu hodi bele fasilita servisu ida ne’e bainhira lansa ona.
Entretantu, Responsavel Teknika Kompania Blue Stone, David Mantalvao hateten sofwere ne’e integradu tanba sofwere rua (ADENCARE no ADENBOX) ne’e iha ligasaun ba malu.
Nia esplika, bainhira mediku fo reseita ba pasiente no pasiente lori numeru ne’e registu ona iha sistema ADENCARE no to’o iha farmasia pesoal sira halo verifikasaun ba numeru ne’e hodi fo aimoruk ba pasiente, sistema ADENBOX hatene ona items aimoruk ne’ebe sai ho nia kuantidade no sistema ne’e fo alerta kedas bainhira stok items menus.
Nia hateten, sistema ida ne’e sei uza deit iha ospitais, sentru saude no SAMES, enkuantu postu saude sira sei la uza tanba problema infra-estrukturas hanesan eletrisidade no internet.