Ministra da Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten iha Orsamentu Jeral do Estado (OGE) tinan 2020, sira aloka $500,000 hodi sosa ekipamentu mediku espesializadu ba sentru cardiologia atu fasilita profesionais saúde sira halo intevensaun baziku ba moras cardiaca.

Ministra da Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten iha Orsamentu Jeral do Estado (OGE) tinan 2020, sira aloka $500,000 hodi sosa ekipamentu mediku espesializadu ba sentru cardiologia atu fasilita profesionais saúde sira halo intevensaun baziku ba moras cardiaca.

Nia dehan, konstrusaun sentru cardiologia iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV) remata ona tanba ne’e presiza duni atu kompleta ekipamentu sira hodi funsiona fo tratamentu ba pasiente sira.

“Klinika fuan, ami aloka mos orsamentu ida ne’e iha verba transferensia publika diresaun nasional servisu apoia hospitalar ho montante $500,000,” nia hateten iha plenaria parlamentu nasional.

Nia dehan, governu sei halo esforsu tomak atu kria kondisoens no forma rekursu humanu integradu hodi melhora servisu prestasaun saúde tersiariu iha rai laran tanba durante ne’e maioria moras transfere ba rai liur.

Entretantu, Membru Parlamentu, Deputado David Diaz Mandati hateten governu tenke halo duni investimentu ida adekuadu ba fasilidade saúde nian tanba durante ne’e governu kontratu mediku espesialista sira husi nasaun Cuba, China, Australia no seluk tan, maibe pasiente nafatin transfere ba rai liur tanba laiha ekipamentu atu fasilita sira halo intervensaun.

Nia dehan, mediku espesialista cardiologia Timoroan nain rua deit no nain ida ba hasai estudu subespesializadu, maibe mediku estranjeiru sira iha atu halo servisu hodi hein Timoroan sira ne’ebe dadaun ne’e halo hela estudu.

“Hau hanoin ita fo prioridade ba ekipamentu no material sira iha ita nia hospital, ita labele garantia deit haruka ema ba liur tanba osan oituan ne’ebe ita iha sei gasta hotu deit,” nia hateten.

Nia fo ezemplu, iha pasiente ida ne’ebe lolos halo referral ba rai liur, maibe tanba situasaun emergensia halo aviaun laiha entau pasiente ne’e lakonsege evakua no mate deit.

Nia dehan, ho kazu ida ne’e hatudu katak importante atu halo investimentu iha rai laran hodi bele atende pasiente sira tuir sira nia nesesidade tratamentu iha kualker situasaun.