Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Diretor Jeral Servisu Autonomia Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES), Santana Martins hateten sira halo ona instalasaun ba fatin cool room iha armajen central hodi halo armajenamentu ba produtu vasina COVID-19,ne’ebe tuir planu to’o iha Timor-Leste iha loron 27 fulan Fevereiru.

Diretor Jeral Servisu Autonomia Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES), Santana Martins hateten sira halo ona instalasaun ba fatin cool room iha armajen central hodi halo armajenamentu ba produtu vasina COVID-19, ne’ebe tuir planu to’o iha Timor-Leste iha loron 27 fulan Fevereiru.

Nia salienta, desizaun governu nian atu introdus vasina AstraZeneca, no faze premeiru 20% kapasidade cold room bele akumula hodi distribui ba iha fatin sira ne’ebe dinifi ona hanesan sentru vasina nian.

“Ita nia armajen central prontu ona atu simu vasina COVAX ne’ebe sei mai, inklui produtu seluk relasiona ho implementasaun vasina hanesan seringa, safety box atu tau seringa uzado sira, no aimoruk sira ne’ebe kontra reasaun sekundario sira,” nia hateten iha servisu fatin Kampung Alor, Dili.

Nia dehan armajen agora dadaun iha hela cool room ida ne’ebe iha laran iha cell room ho temperatura entre +2ᵒC to’o +8ᵒC, ne’e espasu iha hela. No iha mos hela freezer room ho temperatura -15ᵒC to’o -25ᵒC atu bele reponde ba implementasaun vasina.

Nia hateten sira mos halo ona proposta ba governu atu bele instala taan cold room iha armajen regional Baucau, Ainaro, Maliana no Rejiaun Espesial Administrativu Oecusse-Ambeno (RAEOA) tanba vasina ne’e sei mai ho kuantidade bo’ot iha faze segundu.

“Intermus logistika importante maka bele iha konsiderasaun ba ami nia pedidu sira atu halo expansaun armajen vasina iha fatin hat, no transporte cold box atu fasilita transportasaun produtu ne’e ho diak,” nia hatutan.

Iha oportunidade ne’e nia mos preokupa ho atendimentu eletrisidade, ne’ebe durante ne’e mate lakan tanba bele fo implikasaun ba kualidade vasina.

Xefe Departamentu Promosaun Saúde, Iha Ministerio da Saúde, Misliza Vital hateten publiku tenke komprende diferensia entre aimoruk no vasina tanba aimoruk atu halo tratamentu ba moras hodi kura, maibe vasina atu prevene moras.

“Vasina en jeral nu’udar substansia ne’ebe bele hasa’e ita nia imunidade protese ba moras balun,” nia hateten.

Nia dehan kualker vasina bele kauza efeitu sekundario ba ema balun, hanesan mos vasina COVID-19 tanba ne’e efeitu sekundario husi vasina ida ne’e maka sente moras iha kabas sona fatin, sente kolen, isin moras no isin manas, maibe la signifika suspeitu ba COVID-19.

Nia informa tuir planu lansamentu vasina COVID-19 sei halao iha loron 7 fulan Abril tinan 2021, hanesan loron mundial ba saúde.

Nia haktuir iha faze primeiru pesoal servisu lina ferente sira maka sei hetan vasina, no populasaun munisipio Dili, Covalima, Bobonaro no RAEOA ne’ebe sofre moras kronika hanesan moras respirasaun kornika, moras fuan, diabetes no seluk tan.