Quinta, Março 28, 2024
Total visitors: 766366

Kordenador Forsa-Tarefa Prevensaun no Mitigasaun Surtu Covid-19 iha Timor-Leste, Doutor Rui Maria de Araújo hateten dadaun ne’e 92% husi kazu ne’ebe diagnostikadu iha Timor-Leste la hatudu sintomas ou asintomatiku, ne’e konsideradu a’as liu nasaun seluk.

Kordenador Forsa-Tarefa Prevensaun no Mitigasaun Surtu Covid-19 iha Timor-Leste, Doutor Rui Maria de Araújo hateten dadaun ne’e 92% husi kazu ne’ebe diagnostikadu iha Timor-Leste la hatudu sintomas ou asintomatiku, ne’e konsideradu a’as liu nasaun seluk.

Nia salienta kazu diagnostikadu sira ne’e maioria idade reprodutiva husi tinan 12 to’o 50, sira ne’e husi pontu de vista biologica justifikadu katak lahatudu sintomas tanba sira nia sistema imunidade forte atu hasoru infesaun virus ne’e.

“Lahatudu sintomas, maibe nia perigu bo’ot maka sira asintomatiku sira ita la deteta, entaun sai risku hadae’t moras ba ema sira iha uma laran, liu-liu ferik no katuas sira, no ema sira ne’ebe iha moras seluk hanesan asma, pulmaun, tensaun alta, diabetiku ne’ebe sai risku bo’ot liu,” nia hateten bainhira halo enkontru virtual ho jornalista sira kona ba epidemiologia surtu Covid-19 iha rai laran.

Nia dehan taxa insidensia Covid-19 iha Timor-Leste 5.9/100,000 habitante, signifika husi ema nain 100,000 ne’e nain 6 maka infetadu. No taxa insidensia iha munisipio Dili a’as liu munisipio seluk tanba nia insidensia 20.7/100,000 habitante maka deteta positivu iha semana ida ikus ne’e, signifika Dili sai fatin infesaun makas liu tanba ne’e maka nesesariu atu aplika serka sanitaria no konfinamentu obrigatoriu atu ema ne’ebe afetado labele lori virus ba munisipio seluk no ema sira ne’ebe afetado ona, maibe seidauk deteta, labele daet ba ema seluk.

Nia hateten dadaun ne’e teste barak halao liu husi atividade rastreamentu ou lokalizasaun ba kontaktu kazu detetadu ativu, no teste ba ema sira ne’ebe halo viajen sai husi serka sanitaria Dili.

“Maioria husi ema ne’ebe positivu ita lakonsege deteta hotu, ne’e risku bo’ot ba saúde publika iha Dili laran no nasaun tomak tanba ne’e maka serka sanitaria no konfinamentu domisiliariu ne’e presiza atu kazu ne’ebe ita lakonsege deteta labele hadaet ba ema seluk,” nia hateten.

Nia dehan numeru kazu detetadu ne’ebe aumenta lorloron fo implikasaun mos ba numeru kazu ne’ebe tenke baixa iha sala izolamentu Vera Cruz ho kategoria moderadu no grave mos aumenta, no numeru sira ne’e aumenta beibeik posibilidade mortalidade mos a’as.

Nia informa taxa kobertura vasina Covid-19 foin 2% deit, maibe kapasidade hadae’t moras makas tebes tanba ne’e ema hotu tenke halo esforsu atu kumpri regras saúde publika nian to’o governu bele mobiliza vasina barak liu tan atu fo vasinasaun ba ema hotu, liu-liu ba grupo vuneravel sira hanesan ema ne’ebe idade 60 ba leten no sira ne’ebe sofre hela moras kronika atu bele protejidu.

Tuir dadus komulativu kazu Covid-19, hahu husi loron 21 fulan Marsu tinan 2020 to’o loron 3 fulan Maio tinan 2021, hatudu katak total kazu konfirmadu positivu hamutu 2,524. Husi total ne’e nain 1,265 rekuperadu ona, maibe nain 1,255 sei ativu halo tratamentu no hetan observasaun husi professional saúde sira iha fatin izolamentu sira, no nain 4 maka mate ona ho Covid-19.

Iha parte seluk, Presidente Autoridade Munisipio Ermera, José Martinho dos Santos, hateten desizaun governu nian munisipio Ermera aplika serka sanitaria, maibe laiha konfinamentu obrigatoriu tanba ne’e movimentu sira sei lao normal.

“Ita husu komunidade sira atu respeita regras ne’ebe estado impoin ona hanesan uza maskara, fase liman, distansia social, ne’e maka ita husu sira liu husi kampanha, avizu iha Igreja. Ita uza meus hotu atu dezemina informasaun ba ema hotu,” nia hateten.

Nia dehan sira utiliza stadium hodi halo izolamentu ba kazu konfirmadu positivu sira ne’ebe ho kategoria lizeira, maibe sira laiha fatin kuarentina atu akumula sidadauns sira ne’ebe iha kontaktu tanba ne’e sira halo deit autoizolamentu iha uma.

Nia informa dadus iha loron 3 fulan Maio, munisipiu Ermera registu kazu konfirmadu positivu nain 50. Husi total ne’e nain 12 rekuperadu ona no nain 37 ativu iha izolamentu, no balun lakonsege evakua mai fatin izolamentu tanba pasiente halai subar.