Sábado, Abril 20, 2024
Total visitors: 766366

Membru Parlamentu Nasional, Deputada Bendita Moniz bolu xamada ba ministerio da saúde atu labele foku deit ba servisu prevensaun no tratamentu ba moras Covid-19, maibe fo mos atensaun ba problema saúde sira seluk ne’ebe oho ema barak iha hospital sira, hanesan moras atakasaun fuan, stroke no seluk tan.

Membru Parlamentu Nasional, Deputada Bendita Moniz bolu xamada ba ministerio da saúde atu labele foku deit ba servisu prevensaun no tratamentu ba moras Covid-19.

“Labele foku deit ba Covid-19 tanba iha hospital ne’eba ema balun moras fuan, stroke no moras seluk, maibe medikamentu laiha oinsa,” nia hateten.

Nia hateten situasaun agora tama ona bailoron naruk ne’ebe hamosu moras gripe oioin ba komunidade sira tanba ne’e ministerio da saúde tenke hare disponibilidade ekipamentu no medikamentu sira iha hospital nasional no fasilidade saúde hotu atu asegura tratamentu kuidadu saúde ne’ebe kualidade ba povu.

Iha parte seluk, Diretor Kliniku, iha Hospital Nasional Guido Valdares (HNGV), Dr. Marcelino Correia informa katak iha fulan Agostu tinan 2021, pasiante nain 19 husi total 2779, ne’ebe tama iha sala emergensia mate tanba sofre moras grave.

Nia saliante pasiente nain 16 kompostu husi feto nain 8 no mane nain 8 ne’e, to’o iha sala urgensia no hetan duni intervensaun husi profesional saúde, maibe la konsege salva tanba sofre moras kronika hanesan atakasaun fuan, problema pulmaun, infesaun rins no trauma. No iha pasiente nain tolu seluk feto ida no mane rua, ne’ebe to’o iha hospital mate tiha ona.

“Sira ne’ebe mate iha sala emergensia ho kazu iis bo’ot, problema pulmaun, balun mai ho rins no trauma, maibe maioria problema respiratorio no atakasaun fuan,”nia hateten iha servisu fatin Bidau, Dili.

Nia hateten iha fulan Agostu, HNGV deside uza sala enfarmaria home hanesan fatin tranzisaun ba kazu Covid-19 tanba sala izolamentu Lahane no Vera Cruz nakonu, maibe depois hadia fatin izolamentu tasi tolu pasiente Covid-19 muda hotu ba tasi tolu atu HNGV foku hodi fo atendimentu ba pasiente ho moras seluk.

Nia hatutan espasu no kama iha hospital nasional sei bele sufisiente atu akumula pasiente sira ne’ebe presiza admitidu ou baixa tanba sira iha total kamas 300 no iha mos kama adisional.