Diretora Jeral Prestasaun Servisu Saúde, iha Ministerio da Saúde (MdS), Doutora Odete da Silva Viegas hateten governu deside hakotu ona aplikasaun konfinamentu domisiliariu jeral iha nasional no munisipiu, signifika movimentu lao normal fali no risku infesaun mos bo’ot tanba ne’e, husu populasaun elejivel sira atu hakbesik aan ba postu vasina simu vasina kompletu.

Diretora Jeral Prestasaun Servisu Saúde, iha Ministerio da Saúde (MdS), Doutora Odete da Silva Viegas hateten governu deside hakotu ona aplikasaun konfinamentu domisiliariu jeral iha nasional no munisipiu, signifika movimentu lao normal fali no risku infesaun mos bo’ot.

“Ho vasina ita bele minimiza risku ba aan tanba kazu ema barak mate seidauk simu vasina. Iha balun ne’ebe simu ona vasina kompletu, maibe sira mate tanba laos deit Covid-19 iha mos moras kronika seluk hanesan diabetes, tensaun a’as ne’ebe hatodan sira,” nia hateten iha servisu fatin Bidau, Dili.

Nia hateten kazu mortalidade ne’ebe registu laos deit iha munispiu Dili, maibe iha mos munisipiu seluk. No numeru kazu sira ho kondisaun grave aumenta makas tanba Covid-19 variante Delta hada’et ona iha komunidade sira iha munisipiu seluk.

Nia hatutan ministerio da saúde halo hela esforsu atu hare espasu izolamentu ba kazu grave no mobiliza ekipamentu mediku sira, medikamentu atu apoia tratamentu, maibe nafatin enfrenta problema limitasaun rekursu humanu.

Iha parte seluk, kordenador Forsa-Tarefa ba Prevensaun no Mitigasaun Surtu Covid-19 iha Timor-Leste, Dr. Rui Maria de Araújo informa katak iha loron 9 fulan Setembru tinan 2021, regista tan ema nain rua mate ho Covid-19, signifika total kazu mortalidade komulativu sa’e ona ba 88.

Nia kazu rua ne’e nain ida ho idade tinan 57 no simu ona vasina AstraZeneca dose kompletu, maibe sofre mos moras diabetes. Kazu ida seluk ho idade 66 seidauk simu vasina, no matebian rasik sofre moras diabetes, hipertensaun no insufisiensia kardiaka.

“Hakarak nafatin informa ba publiku katak governu hasai ona medida saúde publika ho naran konfinamentu domisiliariu obrigatoriu, maibe nafatin impoin serka sanitaria katak ema labele sirkula livremente, sai ka tama husi area serka, hodi bele prevene virus SARS-CoV-2 inklui variante delta labele hada’et tutan makas liu tan ba fatin ka rejiaun seluk,” nia hateten.

Tuir dadus evolusaun surtu Covid-19 iha Timor-Leste, husi 21 fulan Marsu tinan 2020, to’o loron 9 fulan Setembru tinan 2021, komulativu kazu konfirmadu hamutuk 18,211. Husi numeru ne’e nain 14,600 rekuperadu ona, nain 3.523 ativu iha izolamentu no nain 88 mate ona.