Jestor Klinika Bairo Pite (KBP), Inácio dos Santos hateten metade husi populasaun sei menus konhesementu konaba sintomas moras tuberculosis (TBC) tanba liu husi atividade screening sai tama uma sira deteta sidadaun balun sofre hela moras, maibe lahatene.

Jestor Klinika Bairo Pite (KBP), Inácio dos Santos hateten metade husi populasaun sei menus konhesementu konaba sintomas moras tuberculosis (TBC).

Nia dehan moras tuberculosis kauza husi infesaun bacteria, maibe iha mos fator sosio-ekonomika ne’ebe kontribui makas no problema saúde seluk hanesan malnutrisaun, HIV/SIDA, diabetiku tanba ne’e atu elemina kazu morbilidade no mortalidade tenke investe atu rezolve fator risku sira.

“Ita bele dehan liu 50% populasaun sei menus konhesementu kona ba moras TBC. Ita bo’ot sira hare kuandu ami halo atividade screening dor to dor iha suku Bairo Pite, ita deteta pasiente balun positivu TB iha area Perunas nian, ne’ebe besik hela klinika no postu saúde Maloa. Signifika sira nia konhesementu menus tebes entau la dudu sira esforsu aan ba fasilidade halo diagnostika,” nia hateten bainhira partisipa iha konferensia internasional ho tema Kombate Moras Infecsioza Endemika iha Era-Pandemia Covid-19 iha salaun Mauhoka Osindo, Dili.

Nia hateten atu redus taxa morbilidade no mortalidade TB iha Timor-Leste, importante tenke investe iha atividade sensibilizasaun informasaun ba komunidade, asegura ema iha asesu ba aihan ne’ebe nutritivu, promove atividade screening sai tama uma, haforsa fasilidade diagnostika no asegura tratamentu proprio ba pasiente sira.

Nia hateten Timor-Leste adopta ona estratejia Directly Observed Treatment (DOT), signifika pasiente TB sira tenke hemu aimoruk lorloron iha profesional saúde sira nia oin atu asegura ema hemu aimoruk proprio tuir reseita mediku nian, maibe implementasaun seidauk diak tanba ne’e pasiente barak tratamentu kotu no monu ba resistensia medikamentu tuberculoses nian.

Nia informa tinan 2021, sira rejista kazu hamutuk 330 no husi numeru ne’e 148 diagnostika konfirmadu kaben tasak positivu. No pasiente sira ne’e nain rua mak mate no seluk sei halo tratamentu no balun rekuperadu ona husi tratamentu.

Enkuantu, Peskizador Saúde, Doutor Nelson Martins hateten kada loron sidadaun nain 3 ba 4 mate tanba moras tuberculoses, dadus ida ne’e hatudu taxa mortalidade iha Timor-Leste sei a’as kompara ho nasaun seluk iha rejiaun sudeste asiatiku.

Nia dehan kondisaun sosio-ekonomia Timor-Leste sai obstaklu bo’ot atu kombate moras ida ne’e tanba ema barak sei moris kiak, inseguransa ai-han, malnutrisaun a’as no kondisaun ambiente moris ne’ebe sei dook husi saúdavel.

“Ita nia dezafiu barak, presiza komitmentu forte no involvimentu makas. Ne’e duni maluk sira ne’ebe kuandu sente sintomas lalais ba sentru saúde halo diagnostika no tratamentu,”nia hateten.

Nia dehan moras ne’e afeta orgaun hotu no iha sitoma oioin, maibe sintoma komun hanesan me’ar iha tempu ne’ebe naruk durante semana rua ba leten, me’ar ran, moras iha hirus-matan bainhira mear no dada iis.

Iha parte seluk, Ministra da Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo rekonhese implementasaun estrategia tratamentu DOT seidauk lao efetivu atu asegura ema hotu ne’ebe deteta hetan tratamentu proprio no observa husi profesional saúde sira. No servisu deteksaun kazu foun sei menus tanba komunidade sira hela distansia do’ok malu.

“Komunidade sira tenke sente katak moras ba halo tratamentu labele fiar demais aimoruk ai-kulit sira. imi bele fiar, maibe aimoruk ne’ebe hospital sira fo ne’e importante tebes tanba ema ne’ebe ho TBC semana ida rua hemu aimoruk bele diak, execptu sira ne’ebe ho moras seluk hanesan HIV/SIDA,” nia hateten.

Nia dehan governu hetan apoia fundus nafatin husi Fundu Global atu halao atividade sira iha komunidade, liu-liu atividade sensibilizasaun ho deteksaun kazu hamutuk ho organizasaun sosiedade sivil sira no Igreja.