Quinta, Abril 18, 2024
Total visitors: 766366

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten matadalan tratamentu ba moras tuberkuloze la’ós de’it pasiente sira-ne’ebé pozitivu mak hetan tratamentu, maibé membru família ne’ebé iha sintomas, maibé hela hamutuk ho pasiente mós simu tratamentu preventiva atu hakotu transmisaun moras ne’e iha sosiedade, ne’ebé dadaun ne’e membru família pasiente na’in 9900 mak simu hela tratamentu profilaksis.

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten matadalan tratamentu ba moras tuberkuloze la’ós de’it pasiente sira-ne’ebé pozitivu mak hetan tratamentu.

Nia salienta rezaun fó tratamentu preventiva ne’e tanba sira-ne’ebé iha kontatu uma laran ne’e automatikamentu iha ona infetadu bakteria, entaun tenke fó tratamentu preventiva atu hamate bakteria iha isin antes dezenvolve ba moras tuberkuloze.

“Timor-Leste hatudu dadaun ona rezultadu redusaun ba taxa insidénsia husi 508 ba 486 kada populasaun 100,000 no taxa mortalidade husi 100 ba 94 kada populasaun 100,000, bazeia relatóriu globál tuberkuloze nian iha tinan 2021, signifika taxa redusaun insidensia 2.4% kompara ba baseline 2015.”

“Rezultadu ne’e hatudu katak ita iha asaun ne’ebé agresivu no servisu ne’ebé sólidu ba detesaun kazu TB husi parseiru implementadór, profesionál saúde sira, nune’e ita-nia nai xefe suku no xefe aldeia sira-nia kontribuisaun hodi hasa’e númeru detesaun kazu TB husi 3,265 sa’e ba 5,370 durante períodu 2021-2022 nian, ne’e ita hotu nia esforsu hodi asegura taxa asesu ba tratamentu TB atinji 91% no membru família hamutuk 9,900 mak hetan ona tratamentu preventivu hodi hakotu transmisaun moras ne’e iha ita-nia sosiedade,” nia hateten bainhira partisipa iha selebrasaun loron mundial TB iha edifisiu administrasaun munisípiu Díli, iha Matadoru, Díli.

Nia dehan tuir matadalan tratamentu iha rejimentu rua uza ba tratamentu preventivu nian mak ba labarik sira idade menus tinan 14 fó aimoruk rifampicin no izonasida lorloron durante fulan tolu ho dose bazeia ba isin todan no ba ema idade tinan 15 ba leten fó aimoruk repapitine izonasida semana ida dala ida durante fulan tolu, signifika sira konsumu 12 dose.

Nia rekoñese iha redusaun ba taxa insidénsia no mortalidade, maibé ho taxa insidénsia 486/100,000 populasaun no taxa mortalidade 94/100,000 populasaun ne’e sei konsidera aas liu iha rejiaun sudeste aziatiku. Singnifika kuaze ema na’in 6500 mak sofre moras tuberkuloze no ema na’in 1400 mak mate kada tinan iha Timor-Leste.

Nia hateten situasaun ne’e sai preokupasaun nasionál tanba ne’e iha tinan 2021, governu liuhusi Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak ho Ministra Saúde hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira deklara komprimisiu atu hapara transmisaun TB iha Timor-Leste iha tinan 2025.

Nia haktuir atu atinji objetivu ne’e presiza partisipasaun komunidade, liu-liu sira-ne’ebé iha sintoma hanesan mear liu semana 2 ona, mear tasak kahur ho ran, vontade han laiha, isin todan tun, kosar malirin ha tempu kalan tenke ba fasilidade saúde atu ekipa saúde bele halo lalais diagnóstika hodi hetan tratmentu imidiata. Família sira-ne’ebé hela hamutuk pasiente tenke simu mós tratamentu preventivu atu hamate bakteria antes dezenvolve ba moras TB iha futuru.

Entretantu, Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS), Dr. Arvind Mathur hateten tinan-tinan iha loron 24 fulan marsu mundu selebra loron mundial TB ho objetivu atu inspira esperansa no enkoraja lideransa nivel aás sira aumenta investimentu, adopta inovasaun, aselera asaun no kolaborasaun multisetoral hodi kombate epidemia TB tanba servisu hanesan baibain sei la rezulta objetivu hapara TB.

“Ha’u fó garantia ba imi katak, nu'udar parseiru ida-ne'ebé fiar-na'in OMS iha kompromisu atu habelar asisténsia téknika ne'ebé sientífika no efetivu liu no sei kontinua parseria ho parte-interesada hotu hodi apoia Ministériu Saúde no povu Timor-Leste hodi realiza sira-nia vizaun kona-ba hapara TB,” nia hateten.

Nia hateten sira apoia ona Ministériu Saúde kria aplikasaun movel no sistema dashboard atu mellora sistema manual ba sistema monitorizasaun eletróniku integradu, hasa’e kapasidade diagnóstiku ba TB nian, aplikasaun TB movel hodi halo avaliasaun vulneravilidade TB, liu-liu identifikasaun kontatu besik sira no alvu sira ba prevensaun no detesaun sedu iha populasaun save sira.

Iha parte seluk, Embaxadór Korea do Sul, iha Timor-Leste, SHIN Mantaek hateten fiar iha loron ida Timor-Leste sei bele hapara moras TB tanba esperiénsia Korea do Sul uluk iha taxa insidensia ne’ebé aas liu taxa insidensia iha Timor-Leste agora, ne’ebé sira bele kombate tanba fiar no servisu makas.

“Iha programa ita haruka traballadór ba servisu iha Korea do Sul, tristeza bo’ot ida mak joven sira kursu tinan barak ona no depois sira pasa tiha ezame lian Korea, maibé iha semana balun teste hetan moras tuberkuloze, ne’e problema ida-ne’ebé agora ita hasoru dadaun hela. Entaun ita koko atu hapara moras ne’e atu labele impede joven sira ba servisu iha Korea do Sul,” nia hateten.

Nia dehan iha baut tolu importante ne’ebé presiza halo hamutuk hodi hapara TB mak governu no povu tenke fiar, asegura komunidade iha asesu aihan nutritivu no fisiku ne’ebé saudável, ikus liu mak komunidade ne’ebé iha sintoma tenke lalais ba fasilidade saúde halo diagnóstika deteta moras halo tratamentu imidiata.