Sexta, Abril 19, 2024
Total visitors: 766366

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten, dezenvolvimentu iha setór saúde durante tinan lima ikus ne’e hatudu progresu signifikante iha aspetu prestasaun kuidadu saúde, liu-liu konsegue halo jestaun no responde ba surtu Covid-19. Maibé sei nafatin enfrenta dezafiu bo’ot atu asegura disponibilidade medikamentu iha rai-laran.

Ministra Saúde, Doutora Odete Maria Freitas Belo hateten, dezenvolvimentu iha setór saúde durante tinan lima ikus ne’e hatudu progresu signifikante iha aspetu prestasaun kuidadu saúde, liu-liu konsegue halo jestaun no responde ba surtu Covid-19.

Nia salienta atinjimentu pozitivu ida mak kobertura vasinasaun Covid-19 iha rai-laran di’ak tebes no rezultadu kampaña nasionál integradu imunizasaun ba labarik idade menus husi tinan lima kuaze munisípiu hotu atinji 95%.

“Programa ita enfrenta problema, ita sei bele atua. Maibé aimoruk mak sei sai nafatin problema ami-nian. Aimoruk problema la signifika ema sira ba hospital la hetan aimoruk, maibé ita hakarak hadia di’ak liutan ita-nia stok out menus husi 15% di’ak liu. Ne’e mak barreira no difikuldade ne’ebé ami presiza haree no hadia hodi haforsa liutan SAMES no diresaun nasionál farmasia nia servisu,” nia hateten hafoin partisipa iha selebrasaun loron mundial saúde ba dala 75 iha salaun City 8 Manleuana, Díli.

Nia hateten alokasaun orsamentu ba Ministériu Saúde sai hanesan problema ida, liu-liu alokasaun sira ba kompra produtu médika no medikamentu sira.

Iha parte seluk, Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS), iha Timor-Leste, Dr. Arvind Mathur hateten dezde independénsia setór saúde halo ona progresu lubun ida hodi elimina moras polio, moras tetanus neonatal, moras sarampu. Aspetu rekursu humanu iha atinjimentu signifikante dadaun ne’e iha médiku mil resin no profesionál saúde seluk mós aumenta barak, aspetu infra-estrutura konsege harii postu saúde iha suku hotu, sentru saúde komunitária barak, ospital referál no ospitál nasionál.

“Iha ne’ebé de’it iha mundu ida-ne’e, nune’e mós iha Timor-Leste, ita hasoru dezafiu barak iha setór saúde. Dezafiu primeiru mak kualidade prestasaun ne’ebé ita tenke servisu makas atu fó prestasaun saúde ne’ebé kualidade tanba ho ida-ne’e mak ema bele fiar sistema saúde no númeru ema mai fasilidade saúde aumenta.”

“Área seluk ne’ebé ita presiza foku mak aspetu hotu relasiona ho stok out, ita servisu makas atu garantia laiha medikamentu ne’ebé la disponivel iha rai-laran. Ba ida-ne’e la’ós de’it kona-ba aprovisionamentu, maibé kapasidade autoridade reguladora sira-nian tanba ne’e ami suporta haforsa sistema nasionál saúde ba área hotu hodi asegura katak ita-nia aimoruk sira-ne’e disponivel iha fasilidade saúde sira,” nia hateten.

Nia hateten dezafiu seluk iha sistema saúde mak malnutrisaun, malnutrisaun la’ós de’it raes badak, maibé mós obesidade tanba ne’e tenke servisu makas atu rezolve problema malnutrisaun.

Nia hatutan kestaun seluk mak preparasaun sira atu responde ba surtu emerjénsia sira iha futuru no asegura sustentabilidade implementasaun programa sira iha komunidade.