Segunda, Abril 29, 2024
Total visitors: 766366

Asosiasaun Mediku Timor-Leste (AMTL) servisu hamutuk Gabinete Étika Deontolójika no Garantia Kualidade, iha Ministeriu Saúde ho suporta tekniku husi USAID nia programa reforsa sustentabilidade sistema saúde, hahu halo diskusaun no elaborasaun dokumentu kódigu étika no padraun kompetensia ba mediku atu superviziona pratika medika iha nasaun ida ne’e.

Asosiasaun Mediku Timor-Leste (AMTL) servisu hamutuk Gabinete Étika Deontolójika no Garantia Kualidade, iha Ministeriu Saúde ho suporta tekniku husi USAID nia programa reforsa sustentabilidade sistema saúde.

Presidente AMTL, Doutor Rui Maria de Araújo hateten inisiativa ida ne’e esforsu koletiva asosiasaun nian atu kontribui ba eleva kualidade prestasaun servisu ba povu no nasaun.

“Tuir lolos profisaun médika hanesan mos profisaun seluk iha area saúde, nian servisu ho baze ba primeru juramentu no segundu padraun ne’ebé Ministeriu Saúde defini ona iha area tratamentu nian. Maibe se ita hare husi prespetiva profisaun nian seidauk kompletu bainhira ita seidauk iha padraun kompetensia ida no kódigu deontolójika,” nia hateten iha serimonia lansamentu fundu husi USAID ba AMTL hodi dezenvolve dokumentu padraun kompetensia no kódigu étika ba mediku iha Hotel Timor, Dili.

Eis Ministru Saúde ne’e mos husu ba Ministeriu Saúde atu re-ativa fali konsellu disiplina dos profisaun atu bele tau matan ba pratika profisaun sira nian, liu-liu verifika no fo sansaun.

“Ministeriu Saúde bele hamoris fila fali konsellu ida ne’e atu bele tau matan ba profisaun sira nia ezersisiu lorloron tanba ita hotu rona no hatene iha sosiedade nia leet iha lamentasaun, kritika konaba komportamentu profesional husi profisaun sira hotu,”

“Hau sente Ministeriu Saúde bainhira estabelese ona konsellu disiplina das profisaun halo ona funsaun tuir lei exersisiu dos profisaun difini hau sente it abele temporariamente rezolve dadaun ona kestaun balun iha area disiplina profisaun nian, hodi hein ordem ida-ida depois estabelese tuir estadu nia desizaun,” nia hateten.

Entretantu, Vice Ministru Saúde ba Asuntu Fortalesimentu Institusionál, José dos Reis Magno hateten rekoñese seidauk iha kódigu étika no padraun kompetensia ne’ebé hatur ona ba kada profisaun, tantu mediku no kareira espesial sira seluk iha setór saúde. Tanba ne’e inisiativa husi AMTL ne’e positivu tebes.

“Hau fo felisitasaun ba asosiasaun mediku timor-leste AMTL bele realiza aktividade krusial ida ne’e tanba hatudu ona asosiasaun iha ona inisiativa no esforsu ne’ebe positivu tebes, ho nune’e bele fo motivasaun ba asosiasaun profesionais sira seluk hodi bele hamosu ou kria ona sira nia kodigu etika no padraun kompetensia rasik mos,” nia hateten.

Vice Ministru mos fo agradesementu ba parseru USAID liu husi programa sustentabilidade sistema saúde iha Timor-Leste, ne’ebé apoiu ona AMTL elabora dokumentu kódigu étika no padraun kompetensia ba mediku nian. No suporta ona Ministeriu Saúde produs ona dokumentu lubun ida hanesan manual rekrutamentu ba pessoal saúde sira no funsionariu públiku, politika no manual ba deskrisaun servisu no avaliasaun desenpeñu ba pozisaun sira iha nivel kuidadu saúde primaria liu-liu sira ne’ebé presta pakote servisu esensial.

Nia enkoraja kada asosiasaun profesionais saúde sira atu dezenvolve kódigu étika no padraun kompetensia hodi bele sai matadalan guaia pratika servisu lorloron nian.

Iha parte seluk, Diretóra Missaun USAID Interina, Amy Partida hateten governu halo parseria bilateral ho nasaun sira Cuba, Indonesia, Fiji no seluk tan produs ona mediku Timor oan 1500 resin ne’ebé koloka ona ba fasilidade saúde hotu no numeru ne’e aumenta kada tinan tanba universidade iha rai laran mos kontinua produs rekursu umanu, maibe dezafiu mak laiha padraun no kódigu étika atu superviziona pratika medika iha nasaun ne’e.

“USAID nia atividade sustentabildiade sistema saúde sei kontinua suporta Ministeiru Saúde nia esforsu atu realiza esforsu ida ne’e. atu alkansa ida ne’e USAID ami iha kompremisiu atu fo apoiu hodi responde ba dezafiu dezenvolvimentu Timor-Leste nian liu husi hadia kapasiade umanu no habelar dezenvolvimentu forsa trabalho, hametin governasaun no sustentabilidade saúde nian,” nia hateten.

Nia afirma sira iha kompremisiu kontinua apoiu hodi suporta Timor-Leste ne’ebé inklusivu, prosperu no saúdavel liu husi hasa’e konfensia no reziliente.