Quarta, Janeiro 22, 2025

Organizasaun Mundial Saúde (OMS) oferese ambulánsia tolu (3) no ekipamentu médiku ba Ministériu Saúde (MS) hodi responde ba servisu emerjénsia sira.

Organizasaun Mundial Saúde (OMS) oferese ambulánsia tolu (3) no ekipamentu médiku ba Ministériu Saúde (MS) hodi responde ba servisu emerjénsia sira.

Diretora Rejional OMS Sudeste Aziatiku Saima Wazed hateten, sei nafatin servisu hamutuk ho Ministériu Saúde hodi hametin servisu kuidadu no servisu emerjénsia ne'ebé krítiku iha Timor-Leste.

“Ha’u senti kontenti, tanba bele servisu hamutuk ho governu Timor-Leste liuliu Ministériu Saúde, atu oinsa bele haree ba problema saúde sira ne’ebé akontese, tanba ne’e ohin OMS entrega tan ambulánsia avansadu tolu no ekimentu médiku nian ba Ministériu Saúde, hodi halo servisu kuidu emerjénsia.

Ha'u fiar katak kontribuisaun ne'e sei reforsa esforsu governu nian no parseiru hotu atu asegura katak vítima emerjénsia médika no asidente sira simu kuidadu pre-ospital ne'ebé di'ak liu,” dehan Diretora Rejional OMS Sudeste Aziatiku iha nia deskursu, Iha HNGV, Bidau, Díli.

Nia hatutan, asaun koletiva ne’e harii futuru ida-ne'ebé saudável no reziliente liuba Timor-Leste, tanba ho kolaborasaun no komitmentu ne'ebé kontinua, fiar katak OMS sei alkansa objetivu atu fornese kuidadu saúde ho kualidade ba sidadaun hotu.

“OMS nafatin sai parseiru dedikadu iha viajen ida-ne'e, no ami hein katak ami sei kontinua serbisu hamutuk iha tinan hirak oin mai," nia akresenta.

Iha fatin hanesan Ministra Saúde Elia A. A. dos Reis Amaral hateten, OMS entrega tan ambulánsia apoiu moris avansadu, ekipamentu médikune’ebé kompletu no ekipamentu salva moris intensivu nian ba Ministériu Saúde.

“Ambulánsia apoiu moris avansadu sei hasae abilidade ba ita-nia responde ba situasaun urjente ka emerjénsia ho signifikandu, asegura katak pasiente iha kondisaun grave simu tratamentu ne’ebé loos, efetivu no iha tempu loos no ekipamentu médiku sei permite ami atu haluan ami-nia alkansa, prepara tratamentu importante ba populasaun ne’ebé ladun hetan tratamentu no ba sira ne’ebé persiza," katak Ministra Elia.

Nia dehan, liuhusi ajudu hirak ne’e bele fó forsa ba Ministériu Saúde hodi hala’o misaun hodi oferese tratamentu saúde ne’ebé ho kualidade aas, responde ba situasaun emerjénsia ho lalais no fó tratamentu ho laran luak ba ema hirak-ne’ebé persiza, no ida-ne’e sei rezolve ba iha komunidade hotu, mellora moris no oferese desezu iha fatin ne’ebé persiza liu.


115. Virus Monkeypox Komesa Tama Iha Nasaun Vizinu KM Halo Apresiasaun Ba Prevensaun

Husi: João Alves, TDW
Konsellu-Ministru (KM) halo apresiasaun ba medida prevensaun ba virus Monkeypox, tanba komesa tama ona iha nasaun vizinu sira liuliu Indonézia no Australia.
Vise-Ministru Asuntu Parlamentar, Aderito Hugo da Costa hateten, virus Monkeypox agora, komesa tama ona iha nasaun vizinu sira hanesan, Australia no Indonézia, tanba ne’e governu Timor-Leste presiza tau atensaun ba virus ne’e.

"Haree mós kona-baba virus ida bolu ho naran Monkeypox, agora komesa alarga, kazu balu komesa iha Portugal, Australia no Indonezia, tanba ne’e ohin MF aprezenta iha diversus no PM, fó ona orientasaun no Ministériu Saúde mós aprezenta hela senáriu sira ba medidas prevensaun no ohin iha KM halo aparesiasaun," dehan Aderito Hugo, hafoin remata reuniuan Konsellu-Ministru iha Palácio do Governo, Díli.