Quarta, Fevereiro 19, 2025

Durante ne’e Hospital Referal Baucau infrenta problema barak liu hanesan menus ekipamentus medical no ekipamentus non medical tamba ekipamentus sira ne’ebe iha balun la bele uza ona.Durante ne’e Hospital Referal Baucau infrenta problema barak liu hanesan menus ekipamentus medical no ekipamentus non medical tamba ekipamentus sira ne’ebe iha balun la bele uza ona, ha mos limitasoes ekipamentus no saan sira balun uza iha tempo Indonesia nian to’o agora.“Ekipamentus non medical mak hanesan armario, kama ne’ebe ema moras sira atu hodi toba nian.  No ekipamentus medical nian hanesan ekipamentus ne’ebe uza ba hodi Raio-X nian tamba tuan ona no difikulta ba Doutor no Infermeiru sira atu hodi lenu ema,” hateten Director Jeral (DG) Hospital Referal Baucau, Lilenio Da Costa Alves, foin lalais (03/11), iha nia knar fatin Hospital Referal Baucau, Bacau Vila Antiga.

Leia mais...

Moras ispa sei kondisaun saude dominante iha SCS ho numeru 17413 husi fulan Julho to’o otubru 2011, tanba komunidade menus konsensia atu hamos ambiente.Moras ISPA (Infeksaun Sistema Respiratoriu) sei kondisaun saude dominante iha Centru Saude Comoro (SCS) ho numeru 17413 kazu rejistadu husi fulan Julho to’o  Otubru 2011 tanba komunidade menus  konsensia atu hamos abiente.
Kondisaun ISPA laos deit rejistu aas iha CSC deit maibe iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) no klinika privado sira iha cidade laran no moras ne’e afeta liu ba labarik sira.
“Tanba komunidade nia konsensia sei minimu tebes. Moto [Ministeriu] Saúde nian katak Saúde Iha Ita Nia Liman Rasik, entau alende halo tratamentu ba pasiente sira pesoal saúde mos halao promosaun, katak fo edukasaun, ba komunidade sira atu hado’ok aan husi moras. Maibe na realidade atitudi komunidade nian la iha mudansa katak soe foer arbiru deit hamosu moras oioin,” dehan Responsavel CSC Comoro, Abel dos Santos semana kotuk (8/11) iha CSC, Comoro, Dili.

Leia mais...

Tuir dadus ne’ebe sala materniadae CSC iha katak, iha fulan outubru no nevembru inan partus nain 13 transfere ba iha HNGV, tanba parus hetan moras hipertensaun.Tuir dadus ne’ebe Sala Maternidade Centru saúde Comoro (CSC) iha katak iha fulan Outubru no Novembru, inan partus nain 13 transfere ba iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) ho kondisaun komplikadu tanba inan partus hetan moras Hipertensaun nune katak la iha forsa atu fo partus ba bebe ka posizaun bebe la diak iha inan nia kabun laran.
Inan partus ne’ebe tama iha sala maternidade hamutuk nain 23 kompustu husi fulan Otubru nain 20 komplikadu nain 12; no fulan Novembru nain tolu, kazus komplikadu rua.
“Liu husi media ne’e ami husu ba komunidade ne’ebe hela iha area Dom Aleixo hanesan Comoro, Raikotu, Tasi Tolu, Fatuhada, Kampung Alor ne’ebe atu partu la persiza lao do’ok ba hospital Nasional guido Valadares ou lalika partu iha uma maibe mai deit iha Centru Saúde Comoro la selu gratuita no durante 24 oras inkui mos loron feriadu,” dehan Xefe CSC, Abel dos Santos, (8/11) iha knar fatin, Comoro, Dili.

Leia mais...

Mediku baziku Cubanu hala’o primeiru graduasaun iha tinan 2010 agora dadaun iha nain sia mak MS aloka ba HNGV atu hasae sira nia kapasidade.Mediku Baziku  Cubanu Timor oan nain 18 ne’ebe halao  primeiru graduasaun iha tinan 2010 agora dadaun iha nain sia mak Rekursu Umanu Ministeriu Saude (MS) aloka ba iha Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) atu hasae sira nia kapasidade no kuinesementu kliniku diak liu iha area Pediatria, Medisina Interna, Anestesida, Sidrogia no Banku Urjensia.
“Sira laos pratika maibe sira servisu iha Hospital Nasional Guido Valadares nudar mediku baziku ho intensaun ami mos hakarak orienta sira atu kuinese diak liu tan area saude ne’ebe mensiona,” dehan Director Klinika HNGV, Aniceto Cardoso Barreto, semana kotuk (8/11) iha HNGV, Bidau, Dili.

Leia mais...