Diretór Ezekutivu Fundasaun Mahein, Nélson Belo hateten governu tenke kria lalais ona politika nasionál seguransa atu bele guia orienta investimentu sira iha setór seguransa tuir duni nesesidade hodi responde ba situasaun sira ne’ebé fo risku no ameasa ba seguransa rai laran.

Diretór Ezekutivu Fundasaun Mahein, Nélson Belo hateten governu tenke kria lalais ona politika nasionál seguransa atu bele guia orienta investimentu sira iha setór seguransa.

Nia dehan durante ne’e investimentu ba reasasional deit katak akontese ema halo peska ilegal iha tasi, entau investe ba polisia maritima no naval atu kontrola tasi. Alende akontese atividade ilegal iha frontera foku ba polisia unidade frontera.

“Husu ba governu atu kria lalais ita nia politika seguransa nasionál, kuandu ita iha ona politika seguransa nasionál bele guia ita hodi detekta saida mak sai risku no ameasa. Kuandu ita hatene ona risku no ameasa ita bele organiza ita nia institusaun seguransa tuir duni saida mak sai ameasa no risku ba seguransa,” nia hateten iha Hotel Timor, Dili.

Nia hateten politika ne’e tenke dura ba mandatu rua até tolu, karik iha nesesidade ruma bazea ba evolusaun seguransa iha nasionál no rejionál bele halo mudansa.

Nia hatutan dadaun ne’e krime trafiku umanu sai ameasa bo’ot ba seguransa tanba vulnerabilidade intermus 99% sasan baziku ne’ebé uza importa husi rai liur no koñesementu populasaun nian ba sasan sira ne’e mos menus.

“Uluk ne’e Timor-Leste sai fatin ba sira organiza aan no halo tranzitu, agora lae Timor mos sai tarjeitu tanba krime ida trafiku umanu ne’e nia evolusaun bo’ot tebes iha merkadu illegal internasionál. Uluk haruka ema ba servisu deit mak explora, maibe agora haruka ema sai ba faan sira nia orgaun vital sira, ne’e sai tiha ona negosiu sindikatu internasionál,” nia hatutan.

Nia haktuir iha Timor, faktu hatudu laos deit sai vitima ba trafiku umanu, maibe rekruta mos sai trafikante tanba koñesementu menus, seguransa iha rai maran, tasi no lalehan sei fraku tebes.

Iha parte seluk, Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres hateten iha ona Konselho Nasionál Seguransa ne’ebé husi parte governu nian Primeru Ministru mak lidera atu hare asuntu sira relasiona ho seguransa.

“Iha konselho nasionál seguransa ne’e primeru ministru mak kaer, kuandu iha nesesidade bolu ami mak ami ba,” nia hateten.