Segunda, Maio 06, 2024
Total visitors: 766366

Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peskas, Florestas (MAPPF), hodi halo sensibilizasaun ba komunidade sira ne’ebé hela iha área fronteira hanesan iha munisipiu Bobonaro, Covalima, no Oecusse, inklui mos kapital Dili, kona-ba oinsá atu halo tratamentu ba moras raiva.

Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministériu Agrikultura, Pekuaria, Peskas, Florestas (MAPPF), hodi halo sensibilizasaun ba komunidade kona-ba oinsá atu halo tratamentu ba moras raiva.

Ministra Saúde, Doutora Elia Amaral, hateten sensibilizasaun ne’ebé halo hamutuk ho ministériu relevante sira liuliu ho MAPPF, oinsá atu hanorin komunidade sira atu halo tratamentu kanek ne'ebé asu tata, tanba bainhira asu tata ema ida afeta makas ba ema nia isin lolon.

“Sensiblizasaun ne’ebé ami sei halo hamutuk ho ministériu relevante sira iha fulan setembru, atu fó sensibilizasaun no promosaun ba iha komunidade liuliu família sira ne’ebé sai fatór risku iha fronteira, tanba ne’e ami sei foka liuba parte ne'ebá, hanesan iha Bobonaro, Covalima, Díli, no Oecusse,” nia dehan iha Parlamentu Nasionál, Díli.

Nia hatutan, bainhira asu tata populasaun maizumenus 5% bele iha indikasaun atu halo vasina raiva jerál ba populasaun tomak Timor-Leste nian, Tanba ai moruk espesífiku ba tratamentu raiva mak oinsá atu halo prevensaun fó vasina raiva, atu nune’e bele proteje ema husi virus raiva.

Ministra Saude Elia Amaral, husu ministériu relevante sria seluk liuliu ba ministeriu MAPPF atu halo servisu kontinuasaun no halo movimentasaun ba komunidade sira ne’ebé hakiak asu, nune’e asu sira ne’ebé seidauk halo vasina, bele kontinua halo vasinasaun ba asu sira.

Ministra apela mós ba komunidade sira bainhira asu tata tenke fase ho sabaun no bee mós antes ba halo tratamentu iha sentru saúde ne’ebé besik.

Iha parte seluk Diretora Nasional Veterinario iha MAPPF, Joanita Jong hateten agora dadaun ne'e ekipa husi ministériu relevante sira kontinua halo sensibilizasaun no vasinasaun ba komunidade sira-nia asu, atu nune’e bele halo prevensaun ba moras raiva, komesa hahú iha parte fronteira sira hanesan iha Bobonaro, Covalima, no Oecusse, inklui mós iha kapital Dili.

“Ita konsegue halo kobertura vasinasaun di'ak iha área fronteira sira-ne’e. Nune’e, bainhira akontese hanesan iha Oecusse, ita minimiza ona risku ne’e. Ita implementa programa vasinasaun asu ninian maibé ita-nia komunidade sira seidauk apár, barak mak seidauk hatene informasaun, tanba ida ne’e foin primeira vés ita hasoru maske ita iha difikuldade, maibé nufin ita bele konsegue vasina,” nia dehan.

Nia haktuir ekipa vasinadór sira hamutuk ho ministériu relevante sira agora daudaun destakadu hela iha area fronteira nian no vasinasaun ne'ebé sira halo la'ós ba asu de'it maibé ba animál seluk, inklui busa no mós lekirauk.

Nia husu ba komunidade sira ne’ebé hakiak asu bainhira haree iha ona sinais ruma, hanesan kaben sulín, ta'uk naroman, ta'uk bee, di'ak liu oho tia kedas, atu nune’e asu ne’e labele hada’et fali virus raiva ne’e ba asu seluk ka bele ba ema liu husi tata kanek.