Sábado, Maio 04, 2024
Total visitors: 766366

Diretór Ezekutivu Raes Hadomi Timor Oan (RHTO), Joaozito dos Santos hateten implementasaun planu asaun anual ba Ema ho Defisiénsia (EhD) la’o neineik no seidauk másimu, liu-liu sira sei sente marjinalizadu, tanba laiha asesibilidade no oportunidade servisu sira iha públiku.

Diretór Ezekutivu Raes Hadomi Timor Oan (RHTO), Joaozito dos Santos hateten implementasaun planu asaun anual ba Ema ho Defisiénsia (EhD) la’o neineik no seidauk másimu.

Nia dehan governu iha komitmentu bo’ot tebes, ne’ebé hatudu liuhusi ratifikasaun konvensaun direitu ba ema ho defisiénsia, aprovasaun polítika nasionál ba ema ho defisiénsia no planu asaun ba ema ho defisiénsia, maibé presiza atu reforsa implementasaun intermus rekursu finanseiru no ema atu halo servisu.

“Iha buat barak mak presiza tau prioridade ba iha asuntu difisiénsia nian, ida mak implementasaun ba planu asaun nasionál ba ema ho defisiénsia tinan 2021-2030 no estabelese Konsellu Nasionál ba Ema ho Defisiénsia (CNED) ne’ebé seidauk iha,” nia hateten hafoin partisipa iha enkontru avaliasaun implementasaun PAN-EhD iha liña ministériu, iha Timor Plaza Comoro, Díli.

Nia rekoñese governu halo esforsu barak ona atu harii dezenvolvimentu ida ne’ebé asegura ema hotu nia partisipasaun la husik ema ida iha kotuk, maibé seidauk hatudu progressu ne’ebé signifikante no sei do’ok husi prinsípiu dezenvolvimentu inklusivu.

Nia hateten Estadu Timor-Leste ratifika ona konvesaun barak, entaun komprimisiu sira-ne’e labele hela de’it ho dokumentu tenke implementa, tanba asuntu defisiénsia ne’e integradu bele lori prósperu ba ema hotu.

Entretantu, Xefe Departamentu Edukasaun Inkluzivu, iha Ministériu Edukasaun, José Monteiro hateten atinjimentu ne’ebé sira atinji durante ne’e mak iha ona formadór na’in 100 ne’ebé sei fó formasaun ba professór ne’ebé hanorin disiplina. Aleinde ne’e halo formasaun ba lider eskola sira hotu kona-ba edukasaun inklusivu atu sira bele iha koñesimentu identifika no ajuda halo referal ba estudante sira ne’ebé ho defisiénsia ba organizasaun sira ne’ebé bele ajuda sira espesifikamente.

“Edukasaun sei menus rekursu atu implementa edukasaun inkluzivu, ita sei menus rekursu humanu no ita nia fatin barak seidauk iha asesibilidade, tanba ne’e iha politika Ministéiru Edukasaun nian atu halo asesibilidade tenke pakote ho dezeñu dala ida, labele edifisiu iha tiha mak halo tan rampa,” nia hateten.

Nia hateten ensinu nasionál rekorente mós implementa hela ensinu rekorente ba III-IV, V no ezame ekivalénsia ba estudante sira ne’ebé ho defisiénsia iha terseriu siklu atu tuir ezame nasionál hanesan estudante sira seluk.

Nia hatutan diresaun nasionál ensinu rekorente mós tau hela orsamentu atu dezenvolve kurríkulu ensinu rekorente nivel sekundária, tanba durante ne’e estudante balun ba tuir ezame iha Kupang Indonesia.

Iha parte seluk, Ministra Solidaridade Sosial no Inkluzaun (MSSI), Veronica das Dores hateten liuhusi avaliasaun ne’e mak sei haree progressu no dezafiu ne’ebé liña ministériu sira enfrenta iha implementasaun planu asaun anuál ba ema ho defisiénsia nian hodi bele reforsa iha planu orsamentu no programa tinan 2024.

Nia hateten estabelesimentu Konsellu Nasionál ba Ema ho Defisiénsia sai hanesan prioridade ida ba governu atu halo iha tinan 2024.

“Ha’u espera katak ho esforsu Diretór Jerál Florencio no Diretór Mateus nian hamutuk ho liña ministeriál hotu inklui parseiru sira hotu, ita bele fó importansia ba estabelesimentu Konsellu Nasionál ba Ema ho Defisiénsia,” nia hateten

Nia dehan esbosu lei kona-ba kriasaun CNED iha ona, tanba ne’e iha tempu badak sei lori ba Konsellu-Ministru atu halo diskusaun no aprovasaun.