Quarta, Maio 15, 2024
Total visitors: 766366

Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS), iha Timor-Leste, Dr. Arvind Mathur, ofisialmente anúnsia Organizasaun Mundial Saúde iha Rejiaun Sudeste Aziátiku fó ona sertifikasaun ba Timor-Leste, nu’udar nasaun ne’ebé elemina ona moras rubella, tanba tinan tolu ikus la rejista ona kazu tranzmisaun lokál.

Reprezentante Organizasaun Mundial Saúde (OMS), iha Timor-Leste, Dr. Arvind Mathur, ofisialmente anúnsia Organizasaun Mundial Saúde iha Rejiaun Sudeste Aziátiku fó ona sertifikasaun ba Timor-Leste, nu’udar nasaun ne’ebé elemina ona moras rubella.

Nia dehan atinjimentu signifikativu iha luta hasoru moras hada’et sira ne’ebé bele prevene ho vasina no hanesan mós evidénsia ida ba esforsu ne’ebé Ministériu Saúde, pesoál saúde sira, voluntáriu sira, parseiru dezenvolvimentu no komunidade tomak halo ona.

“Ha’u hamriik iha imi-nia oin ho orgullu no laran haksolok tebes hodi selebra atinjimentu bo’ot ida iha Timor-Leste nia viajen saúde públika. Hanesan ita hotu hatene, semana kotuk, Gabinete Rejional Organizasaun Mundial Saúde nian iha Sudeste Aziátiku anúnsia katak Timor-Leste ho susesu halakon ona moras rubella no kontinua mantein eleminasaun sarampu,”nia hateten liuhusi konferénsia imprensa iha edifísiu OMS Kaikoli, Díli.

Nia hateten sira iha komitmentu kontinua fó suporta no apoia asisténsia tékniku no finansas ba governu hodi reforsa servisu sistema survelénsia atu bele deteta sedu suspeitu ruma ne’ebé mosu fali no servisu kobertura vasinasaun ne’ebé másimu, nune’e Timor-Leste bele mantein sertifikasaun eleminasaun ne’e no kombate moras ne’e iha rai-laran.

Entretantu, Médiku Espesialista Labarik, iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), Dra. Milena Lay hateten rubella mak moras hada’et ne’ebé kauza husi virus. No moras ne’e bele fó implikasaun grave no difisiénsia, liu-liu inan isin-rua sira ne’ebé hetan moras ne’e bele fó risku ba bebé.

“Moras ne’e bainhira afeta ba labarik no adultu sira perigu loos no fó konsekuénsia bo’ot tebes ba inan isin-rua sira iha primeru trimestre gravida nian, tanba bele afeta ba janin ne’ebé iha inan nia kabun dezenvolve sai bebé. Bele kauza sindroma konjenital rubella,” nia hateten.

Nia apela ba komunidade tomak, liu-liu inan-aman sira atu kontinua lori sira-nia oan ba simu vasinasaun rubella iha fasilidade saúde sira hotu iha territóriu nasionál, tanba moras ne’e só bele prevene liuhusi vasina.

Iha parte seluk, Responsável Nasionál Programa Imunizasaun, iha Ministériu Saúde, Manuel Mausiry hateten atinjimentu ne’e, servisu ema hotu nian, tanba ne’e mantein sertifikasaun ida-ne’e husu hotu-hotu atu kontinua halo esforsu servisu makas liutan hodi garantia labarik hotu hetan vasina.

“Atu mantein sertifikasaun ida-ne’e, primeiru atu asegura katak programa rutina la’o nafatin iha fatin sira fiksu hansan iha postu saúde, sentru saúde komunitária no atividade adisionál sira SISCa, Mobile Klinika, Outreach atu ne’e ita asegura kobertura másimu ba labarik sira hotu-hotu,” nia hateten.

Nia konsente kobertura vasinasaun anuál atinji de’it 70 até 80% la atinji 95%, tanba ne’e kada tinan tolu governu sempre implementa kampaña nasionál vasinasaun hodi bele responde ba lakuna. Maibé ho atinjimentu ne’e bele redús kampañia nasionál.

Nia hateten governu ho apoia husi Organizasaun Mundial Saúde no UNICEF, nafatin asegura disponibilidade vasina iha fasilidade saúde hotu no rekursu humanu atu bele atende labarik sira ne’ebé visita fasilidade saúde.