Quarta, Maio 15, 2024
Total visitors: 766366

Diretór Ezekutivu Servisu Autonomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES), Santana Martins informa aimoruk items hamutuk 103 husi total 467 items kompostu husi aimoruk vital, esensial no nesesáriu sira, inklui aimoruk espesialista nian mak stok laiha.

Diretór Ezekutivu Servisu Autonomu Medikamentu no Ekipamentu Saúde (SAMES), Santana Martins informa aimoruk items hamutuk 103 husi total 467 items kompostu husi aimoruk vital, esensial no nesesáriu sira, inklui aimoruk espesialista nian mak stok laiha.

Nia dehan loron hirak liuba aimoruk items 10 tama ona, maibé produtu ne’ebé tama nia kuantidade labele responde ba tinan ida tomak, tanba media kobre fulan nian produtu balun bele kobre de’it fulan tolu, balun fulan haat to’o fulan sia. Entaun iha momentu produtu tama bele rezolve kedas no iha posibilidade akontese fali stok laiha ba tempu sira tuir mai.

“Ita-nia situasaun agora dadaun, hanesan ami relata ona katak ita iha kategoria produtu hamutuk 10 ne’ebé rejista. Husi ne’e 32% mak ita relata stok mamuk. Ba medikamentu ita iha 467 items ne’ebé rejista, ita relata iha 103 items oras ne’e ita-nia stok mamuk,” nia hateten iha servisu fatin Kampung Alor, Díli.

Nia hateten governu iha hela preparasaun orsamentu retifikativu, ne’ebé Ministériu Saúde aprezenta ona iha Komisaun Revizaun Orsamentu Polítika Millaun 6 dolares americanu, maibé SAMES mós simu orintasaun atu halo justifikasaun montante ne’ebé alokadu iha tinan 2023.

Nia hatutan ezersísiu ne’ebé sira halo konsegue re-aloka orsamentu balun husi kategoria seluk ne’ebé la ezekuta hanesan saláriu vensimentu, tanba la halo rekrutamentu, konsegue kontribui $542,000 ba orsamentu retifikativu.

“Ami haree hela karik bele ita tau prioridade ba kompras produtu aimoruk sira ne’ebé vital. Vital ne’e nia definisaun katak aimoruk ne’e laiha ema mate, tanba ne’e mak ami tau prioridade makas loos ba ida-ne’e. Depois mak ita foin haree ba produtu esensial no nesesáriu sira seluk,” nia hatutan.

Diretór rekoñese presiza reforsa jestaun institusional, maibé finansiamentu mós presiza koloka atu bele halo kompras hodi garante disponibilidade produtu farmaseutika sira hotu iha fasilidade saúde.

Entretantu, Prezidente Komisaun F asuntu Saúde, Seguransa Sosiál no Igualdade Jéneru, Deputada Maria Goru Mali Barreto hateten servisu saúde dadaun ne’e enfrenta hela situasaun krítiku liga ho stok aimoruk, reajente, no konsumiveos balun ne’e laiha hodi prejudika tratamentu ba pasiente sira.

“Komisaun F nia fiskalizasaun iha SAMES, sira mós enfrenta kazu grave ba stok out aimoruk no kondisaun polítika balun ne’ebé afeta ba prosesu ezekusaun orsamentu ne’ebé aloka ona ba SAMES no Hospital Nacional Guido Valadares,” nia hateten.

Nia rekoñese orsamentu ne’ebé aloka ba SAMES atu sosa produtu farmasiutika kada tinan la sufisiente, tanba ne’e sei rekomenda ba governu atu aloka orsamentu ne’ebé sufisiente ba sira hodi halo kompras ba produtu farmasiutika sira. Maibé SAMES mos presiza hatudu sira-nia kapasidade ezekusaun.

Iha parte seluk, Vise-Ministru Operasionalizasaun Hospitais, Flávio Brandão hateten governu halo hela esforsu buka mekanizmu ida ne’ebé rápidu atu solusiona problema stok aimoruk, tanba problema ida-ne’e sai ona konsumu públiku durante tinan barak.

“Ba oin governu halo hela ezersísiu ekstra no agresivu oituan atu oinsa minimiza problema sira ne’ebé la’o kuaze tempu naruk,” nia hateten.

Nia hateten aimoruk stok out ne’e barak liu items sira ne’ebé kabe ba servisu espesialista nian, entaun bainhira diagnóstika iha ona mak governu hatene solusiona problema items aimoruk espesialista ne’ebé laiha.