Domingo, Maio 05, 2024
Total visitors: 766366

Ministériu Saúde (MS) sosializa polítika no estratéjia kampaña Edukasaun no Promosaun Saúde ba Autoridade postu Administrativu Baucau Villa, Konsellu Suku no profisionál saúde sira hotu atu kontinua habelar informasaun ba komunidade kona-ba prevensaun Moras hadaet, la hadaet, nutrisaun, importansia vasinasaun no asidente tráfiku.

Ministériu Saúde (MS) sosializa polítika no estratéjia kampaña Edukasaun no Promosaun Saúde ba Autoridade postu Administrativu Baucau Villa.

Ofisiál Promosaun no Edukasaun Saúde, iha MS, Ana Maria Guterres hateten iha governu da-sia eleva ona unidade promosaun saúde ba diresaun nasional edukasaun promosaun saúde, ne’ebé asume responsabilidade intensifika atividade hodi hasa’e koñesimentu no konsiénsia komunidade nia atu kontribui ba redús morbilidade no mortalidade.

"Objetivu husi atividade ne'e atu fahe informasaun ba ita hotu oinsa moris saudável husi moras hadaet, la hadaet no asidente tráfiku," nia hateten hafoin partisipa Orientasaun Kampaña Integradu Edukasaun no Promosaun Saúde kona-ba moras denge, tuberkulose, diabetes, Saúde inan no oan, nutrisaun no asidente tráfiku.

Nia hateten atividade sensibilizasaun hahú husi autoridade munisípiu sira hanesan administradór sira, konsellu suku sira no voluntáriu saúde sira atu sira bele hatutan informasaun ba komunidade liuhusi atividade vizita domisiliáriu, outreach, klinika movel, ne’ebé hala’o iha komunidade nia leet.

Nia hatutan atividade kampaña ne'e sei hala’o durante fulan tolu nia laran atu empodera individu, família no komunidade kona-ba prevensaun no tratamentu ba moras sira inklui asidente tráfiku.

Entretantu, Administradór Postu Administrativu Baucau Vila, Isencinio Antonio da Silva hateten, lei nu. 9/2016, defini klaru kompeténsia lideransa komunitária nian ida mak promosaun saúde.

"Iha lei nu.9/2016, ko’alia kona-ba kompeténsia suku nian ida mak promosaun saúde, ijiene. Entaun dalan diak liu mak tenke koopera hamutuk ho Ministériu Saúde atu habelar informasaun ba komunidade," nia hateten.

Nia dehan agora akontese fenomena bailoron naruk, ne’ebé sei fó impaktu ba saúde públika, liu-liu moras infesaun respiratóriu, tuberkulose, diarea, moras kulit tanba rai manas halo komunidade susar asesu bee.

Nia rekoñese komunidade nia interese atu partisipa iha atividade sosializasaun ne'e menus tebes, tanba sira preokupa ho servisu seluk, entaun aprosimasaun ne’ebé diak mak hakbesik aan ba sira no vizita sira iha uma atu fahe informasaun no halo advokasia muda prátika konsumu aihan saudável, liu-liu produtu lokal.

Iha parte seluk, Xefe Sentru Saúde Bucoli, informa moras ne’ebé rejistu a'as iha komunidade mak moras Infeksaun Respiratório Aguda, Pneumonia, diarea, scabies, tuberkulose, moras stomuk, hipertensaun, rematik no anemia.

"Moras ne’ebé a'as liu mak moras infesaun Respiratorio Aguda nian kuaze 50% husi total pasiente, tanba klima manas ho rai rahun kontribui ba infesaun ne'e rasik," nia hateten.

Nia espera ho edukasaun no sensibilizasaun informasaun ne’ebé integradu no akuradu ba komunidade bele kontribui ba redús moras sira-ne'e iha komunidade.