Quarta, Maio 01, 2024
Total visitors: 766366

Governu liu husi Ministerio Agrikultura e Peskas (MAP) rekonese, katak kuaze aihan ne’ebe populasaun Timor –Leste konsumu mai husi rai liur, maske populasuan maioria servisu nudar agrikultor.

Povu Timor-Leste maioria moris ho vida agrikultor maibe hahan barak mak sei importa husi rai liur.

Xefe Departamentu Seguransa Aihan no Informasaun iha MAP, Rofino Soares Gusmão hateten governu halo kooperasaun ho organizasaun international no agensia sira hodi hasa’e produsaun iha rai laran, liu husi fo formasaun tekniku ba agrikultor sira no enkoraja joven sira atu involve aan direita iha setor ida ne’e.
Nia hateten, iha munisipio balun produs ona produtus maibe ladauk sufsiente ba populasaun Timor –Leste, tanba ne’e sei depende ba iha rai liur inklui mos fos.
“Iha munisipio balun produs ona, maibe jeralmente seidauk bele responde 57% ba komunidade rasik, entaun ita nia esforsu ida mak atu motiva ita nia agrikultor sira badinas halo to’os no natar hodi produs hahan rasik,” nia hateten, iha Kaikoli, Dili.
Nia hatutan, esforsu ne’ebe sira halo mak harii ona grupos agrikultor (kuda batar, hare), hortikultura (kuda modo), aqi-kultura (hakiak ikan) atu sira bele produs aihan ba sira nia familia rasik no fa’an. Alende ne’e governu mos hahu introdus ona kintal eskola no kintal uma hun hodi garantia sufsiente aihan iha familia.
Nia hatutan, obstaklu ida ne’e sei sai dezafiu ba Timor –Leste atu redus taxa malnutrisaun, tanba atu redus malnutrisaun ema hotu tenke iha aihan no asesu ba aihan ne’ebe nutritive.
Alende ne’e, nia husu mos instituisaun kompetente sira atu halo mos edukasaun promosaun saude ba iha komunidade sira kona ba nutrisaun atu komunidades komprende no konsente konsumu aihan lokal sira.
“Presiza iha sensibilizasaun, tanba maioria ita hanoin hahan ne’ebe mai husi liur ne’e mak iha nutrisaun diak,” nia hateten.
Iha parte seluk, Diretor Organizasaun Internasional World Vision Jose da Costa hateten sira iha programa ekonomia e dezenvolvimentu ne’ebe haree liu ba iha kapasitasaun no apoiu tekniku ba iha grupos agrikultor sira, hodi hadia sira nia kualidade no kuantidade produsaun.
Nia dehan, liu husi programa ne’e sira konsege harii ona grupos produtor hortikultura 90 resin iha munisipio Aileu, Baucau no Bobonaro.
“Ami nunka fo osan ba sira, buat ne’ebe ita halo mak hanorin sira oinsa kuda no jere sira nia grupo no ajuda sira buka dalan atu produtu sira ne’ebe bele fa’an,” nia hateten.
Nia hatutan, programa ida ne’e hetan susesu bo’ot tebes tanba iha grupo benefisiario rua mak hetan premiu nutrisaun husi gabinete Primeiru Ministru anterior Taur Matan Ruak ne’ebe agora dadaun investe fali ona ba grupo kooperativa kreditu hodi garantia sustentabilidade.
Alende ne’e, nia dehan grupo sira ne’e mos iha rendimentu ne’ebe diak tebes no konsege haruka oan sira ba eskola iha nivel universitario.
Nia hatutan, obstaklu bo’ot ne’ebe grupos hasoru mak asesu ba merkadu maibe ho esforsu ne’ebe grupo sira halo liu husi hadia kualidade produtus, agora produtu sira ne’e tama ona iha supermerkadu bo’ot sira hanesan Dili mart, K-manek no Lider.