Quinta, Maio 02, 2024
Total visitors: 766366

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten iha setór saúde, kria hospitál saúde psiquiátrica sai hanesan prioridade importante ida husi programa sia ba IX governu konstitusionál nian, iha períodu tinan lima 2023-2028.

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten iha setór saúde, kria hospitál saúde psiquiátrica sai hanesan prioridade importante ida husi programa sia ba IX governu konstitusionál nian.

“Iha setór saúde, governu sei kontinua implementa polítika nasionál saúde no planu estratéjiku nasionál setór saúde 2011-2030, hodi masimiza esforsu hotu atu bele garante prestasaun servisu ne’ebé di’ak liu. Nune’e mós atu loke luan ka jeneraliza asesu ba kuidadu saúde ho kualidade, hodi haktuir didi’ak no beibeik kona-ba efisiensia, transparensia no profesionalismu iha jestaun rekursu finanseiru, humanu, materiais no lojístika ba infrastrutura no equipamentu sira,” nia hateten iha ámbitu aprezentasaun programa IX governu konstitusionál ba Parlamentu Nasionál, iha Uma Fukun Parlamentu, Díli.

Nia hateten programa prioridade sia ne’ebé governu halo iha setór saúde mak garante imediata disponibilidade ba medikamentu ne’ebé nesesáriu iha hospitál no iha sentru saúde, liu-liu hala’o reforma ba jestaun no administrasaun iha setór saúde, hodi direitu fundamental kona-ba prestasaun saúde ba sidadaun sira labele sai problema. Mellora mellora nutrisaun labarik nian liuhusi fornese merenda eskolár ne’ebé nutritivu ba labarik sira hotu. Garante suku hotu iha área remota bele hetan asesu ba postu saúde ida ho pakote servisu ne’ebé abranjente.

Asegura sentru saúde komunitária, iha postu administrativu bele fó atendimentu ba ema moras ho númeru bo’ot. Kontinua hadia saúde maternál no saúde infantil, liuhusi polítika abranjente ne’ebé inklui kuidadu paleativus no integradu hanesan iha kazu vasinasaun. Hadia no haluan prestasaun kuidadu médiku iha Hospital Nacional Guido Valadares, iha espesialidade oioin ho médiku, tékniku espesializadu atu bele hahu halo tratamentu ba moras sira ne’ebé normalmente tenke haruka ba estranjeiru. Reforma Laboratóriu Nasionál Saúde no Banku de Sangue atu bele hadia jestaun servisu laboratóriu no iha sistema fornesimentu ran.

Nia hatutan kona-ba infrastrutura, governu sei kontinua harii no reabilita postu saúde no hadia sentru saúde komunitária no ospital de referensia inklui infrastrutura ba apoia ne’ebé nesesáriu no kria ospitál ba psikiatria nian.

Entretantu, Ministra Saúde Elia A. A. dos Reis Amaral hateten sei esforsu hamutuk ho parseiru sira lori prestasaun servisu saúde besik liutan ba komunidade no enkoraja profesionál saúde tomak atu serbí povu ho fuan, liu-liu halo esforsu no didikasaun tun ba baze buka komunidade ne’ebé presiza atendimentu saúde.

“Agora oras to’o ona atu lori saúde besik liu iha komunidade. Sira presiza ita atu hakbesik ba sira, iha ne’e ha’u hakarak fanu ita hotu ho fuan ba ita-nia povu, labele tur de’it iha AC laran tenke tun ba buka sira,” nia hateten.

Nia konsiente tinan lima ba kotuk, moras hada’et sai preokupasaun bo’ot. Maibé agora mundialmente nasaun hotu halo esforsu salva populasaun husi moras lahada’et krónika hanesan moras kardiovaskular, moras diabetes, kankru inklui moras mentál ne’ebé afeta saúde públika ema nian.

Iha parte seluk, Prezidente Komisaun F Asuntu Saúde, Seguransa Sosiál no Igualdade, Deputada Maria Barreto hateten problema sériu ne’ebé setór saúde enfrenta mak stok out ba medikamentu, konsomoves no reajente sira.

“Governu mós foun ita hein governu ida-ne’e, nonu governu konstitusional lori programa mai no depois lori planu orsamentu ratifikativu mai parlamentu mak ita sei halo rekomendasaun ba governu tau prioridade no konsidera ba situasaun ne’ebé grave iha setór saúde,” nia hateten.