Sexta, Abril 26, 2024
Total visitors: 766366

Oras ne’e dadaun feto hamutuk nain 12.289 husi total 36,635 mak servisu iha administrasaun publiku nudar funsionario estado (funsionario publiku, agente administrasaun publiku inklui kontratadu), tuir dadus actual husi Komuisaun Funsaun Publiku (KFP) nian.

Oras ne’e dadaun feto hamutuk 12.289 mak servisu iha administrasaun publiku nudar funsiunario estadu.

Komisaria Maria Domingas Alves, hateten lei KFP adopta politika kuota 30% iha administrasaun publika, e entaun iha obrigasaun atu promove feto nia partisipasaun.
Husi numeru ida ne’e, nia hateten 27% okupa kargu xefia diresaun nian, 24% diresaun nasional, diresaun munisipais 17% no xefe departamentu munisipais iha 22%.
Nia rekonese, katak numeru ida ne’e seidauk to’o 30% tanba ema ida –ida halo eskoilha ba sira nia aan hodi integra iha vida ida ne’ebe politika, adminsitrasaun publika, emprezarial no seluk tan.
“Ita seidauk atinji 30%, maibe iha ona esforsu tanba konkursu ne’ebe loke ba sidadaun sira tenke liu husi prosesu konkursu meritu,” nia hateten, iha Hotel Novu Turismu, Dili.
Iha prosesu konkursu, nia hateten kandidatu feto no mane hetan notas (valor) hanesan, maibe sei fo liu prioridade ba feto.
Nia dehan, iha Timor –Leste la’os fasil bainhira koalia kona ba promosaun igualidade iha setor hotu, tanba ne’e presiza baze legal no vontade atu promove feto sira.
Alende ne’e, nia dehan husi servidor estado nian, feto sira hatudu abilidade no kapasidade ne’ebe diak tebes liu husi rezultado servisu ne’ebe iha, tanba destinasaun premiu KFP nian tinan rua tu-tuir malu (2016-2017), maioria feto mak sai vensedor.
Iha parte seluk, Presidente Board Rede Feto Judit Ximenes hateten persentajen feto iha servisu administrasaun publiku, liu –liu kargu xefia sira iha ona, maibe sei domina nafatin husi mane sira.
Tanba ne’e, nia rekomenda ba iha KFP atu halo mos promosaun ba iha feto sira ne’ebe iha kapasidade no badinas servisu atu motiva sira servisu diak liu tan ho kualidade.
“Hau husu ba feto kareera sira, hatudu imi nia dedikasaun, abilidade no badinas iha servisu fatin hodi bele hetan rekonesementu ba promosaun no oportunidade ba kapasitasaun ruma husi instituisaun,” nia hateten.
Alende ne’e, nia husu ba feto sira hamutuk ho la’en sira atu fo importansia nafatin ba iha familia, tanba inan -aman iha responsabilidade hanesan ba iha familia.