Domingo, Abril 28, 2024
Total visitors: 766366

Médiku Espesialista Nefrolojia, iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), Díli, Doutor Gustavo da Cruz hateten númeru pasiente fase ran ka hemodiálise rutina aumenta makas no barak liu mak feto.

Médiku Espesialista Nefrolojia, iha Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV), Díli, Doutor Gustavo da Cruz hateten númeru pasiente fase ran ka hemodiálise rutina aumenta makas no barak liu mak feto.

Nia dehan kada fulan sira deteta media na’in-hitu, entaun total pasiente ne’ebé hala’o tratamentu hemodiálise rutina husi tinan 2012 to’o fulan setembru tinan 2023, hamutuk na’in 111.

“Sira ne’ebé ita programa ona ba fase ran ne’e hamutuk na’in 111, ne’ebé kompostu husi feto na’in 58 no mane na’in 53,” nia hateten iha servisu fatin Bidau, Díli.

Nia hateten sira halo oráriu pasiente sira ne’ebé la aprezenta komorbilidade, sira fase ran semana ida dala rua durante oras haat nia laran no ba sira ne’ebé aprezenta komorbilidade fase ran semana ida dala tolu durante oras haat nia laran.

Nia hatutan númeru pasiente ne’ebé barak ho limitasaun mákina no rekursu humanu, sira fahe turma haat no kada turma pasiente nain 27 até 28.

Nia haktuir pasiente hamutuk na’in 14 mak lakon vida ona ka mate, tanba sira prefere halo tratamentu tradisional uluk to’o kondisaun grave ona mai fasilidade saúde lakonsegue salva. No iha barak mós sofre komplikasaun ho moras sira seluk, liu-liu moras infesaun pulmaun.

Iha parte seluk, Pasiente Hemodiálise, Octavio dos Santos enkoraja pasiente sira ne’ebé médiku sira diagnosa ona sofre moras renal krónika labele tauk no hili sala opsaun tratamentu, tanba moras ne’e iha de’it opsaun tratamentu rua mak fase ran to’o vida tomak no halo transplantasaun.

Nia konsiente sosiedade, fiar kultura no fiar Maromak, maibé presiza hakbesik aan mós ba hospitál atu halo tratamentu hemodiálisa atu mákina fase tanba rins labele ona halo filtrasaun.

“Mai ospitál mak hetan ona moras ne’e ka pozitivu ona ita labele halai ses husi ospitál, ne’e solusaun laiha. Solusaun mak ita tenke fiar ba médiku sira halo tratamentu,” nia hateten.

Nia hateten durante tinan 10 resin halo tratamentu hemodiálise, redús konsumu aihan sira ne’ebé kontein bee barak, tanba bainhira han barak rins labele halo filtrasaun, entaun veneno sa’e ba ulun.

Nia informa nia fase ran semana ida dala tolu tanba tama iha kategoria rins kronika katak stadiu ikus makina mak bele ajuda halo filtrasaun.