Quinta, Maio 02, 2024
Total visitors: 766366

Xefe Programa ba Moras Hada’et husi Relasaun Seksual, iha Ministériu Saúde, Bernardino da Cruz, informa joven idade 15 até 24 hamutuk na’in 566 husi totál kazu komulativu 2,002, ne’ebé rejistradu hahú tinan 2003 até kuarter segundu tinan 2023, konfirmadu pozitivu moris ho Human Immunodeficiency Virus (HIV).

Xefe Programa ba Moras Hada’et husi Relasaun Seksual, iha Ministériu Saúde, Bernardino da Cruz, informa joven idade 15 até 24 hamutuk na’in 566 husi totál kazu komulativu 2,002, ne’ebé rejistradu hahú tinan 2003 até kuarter segundu tinan 2023, konfirmadu pozitivu moris ho Human Immunodeficiency Virus (HIV).

Nia dehan governu ho apoia parseru sira kontinua hasa’e kapasidade fasilidade saúde sira-nian no garantia disponibilidade ekipamentu teste sira atu halo teste ba ema barak liutan no asegura asesibilidade tratamentu ba ema hotu ne’ebé konfirmadu pozitivu HIV.

“Ita foku atensaun ba joven sira atu halo prevensaun. Prevensaun metodu oioin, maibé tenke mai ho prevensaun ne’ebé fó opasaun ba ema atu hili ida ne’ebé di’ak liu. Ita mós garantia tenke iha métodu prevensaun ne’ebé ita oferese ne’e efikas, efetivu ba prevensaun HIV/SIDA,” nia hateten hafoin partisipa iha serimónia entrega ekipamemtu teste HIV no Sifilis iha armajen sentral Kampung Alor, Díli.

Nia hateten dadus estatístika hatudu proposaun idade husi maluk sira ne’ebé afetadu HIV, barak liu mak husi idade sira produtivu, liu-liu grupu idade tinan 15 até 24 no 25 até 44.

Nia haktuir dadus komulativu HIV, husi tinan 2003 até kuarter segundu tinan 2023, total kazu hamutuk 2002, ne’ebé fahe ba proposaun idade menus husi tinan lima hamutuk 57 ka 3%, idade 6 até 14 iha na’in 18 ka 1%, idade 15 até 24 na’in 566 ka 28%, idade 25 até 44 na’in 1170 ka 58% no idade mais 45 iha 191 ka 10%.

Entretantu, Sekretariu Jerál, Konsellu Nasionál Joventude Timor-Leste (CNJTL), Mateus Lemos Soares koñsiente joven barak mak hetan infesaun moras hada’et sira hanesan HIV no joven barak mós lakon vida, tanba ne’e governu tenke buka solusaun, liu-liu mellora sistema atendimentu saúde ne’ebé asesivel no kualidade ba ema hotu.

“Ami hanoin tenke buka solusaun, ami nafatin bolu atensaun atu governu halo investimentu mellora sistema atendimentu sira, liu-liu investe ba rekursu umanu hodi fó atendimentu saúde ne’ebé kualidade no garantia iha asesibilidade ba sentru saúde. Ita hatene governu iha sistema sira la’o dadaun ona, maibé presiza iha melloramentu,tanba ema barak ohin loron iha problema aimoruk la sufisente,” nia hateten.

Nia dehan governu tenke hafasil birokrasia politika no administrativu sira hodi hasa’e efisensia servisu atu fóatendimentu ne’ebé di’ak no kualidade ba populasaun, liu-liu joven sira.

Iha parte seluk, Reprezentante Ajénsia Fundu Nasoens Unidas ba Populasaun, iha Timor-Leste (UNFPA), Pressia Arifín-Cabo husu joven sira atu proteje sira-nia aan husi moras hada’et husi relasaun seksual hanesan HIV, Sifilis no seluk tan.

“Mensajen ba joven sira iha loron internasional joventude nian, mak joven sira presiza proteje imi-nia aan husi moras hada’et husi relasaun seksual hanesan HIV, Sifilis no seluk tan. Iha dalan barak atu proteje aan no ita enkoraja utiliza prezervativu ka kondom tantu ba feto no mane importante atu prevene transmisaun HIV husi relasaun seksual,” nia hateten.

Nia konsente la obriga ema atu uza métodu prevensaun saida de’it, maibé ema hotu tenke hatene didi’ak oinsá atu prevene aan, tanba ne’e sira halo hela esforsu hamutuk ho Ministériu Saúde atu fahe informasaun ne’ebé loloos ba joven sira no asegura ekipamentu teste no métodu prezervativu disponivel iha fasilidade saúde sira.