Sexta, Abril 26, 2024
Total visitors: 766366

Pesoal saude sira ne'ebe fo asistensia saude ba komunidade sira iha area rural durante ne'e la servisu iha 24 oras nia laran, tanba hela fatin laiha.

 

Diretora Ezekutivu organizsaun Rede Feto Timor –Leste, Dinorah Granadeiro hateten governu destaka ona pesoal saude sira to’o ona iha nivel rural (postu adminsitrativu no sukus), maibe atendimentu saude ba komunidade sira  seidauk efetivu tanba falta kondisaun no ekipamentus. 

“Klinika iha area rural la halo atendimentu iha 24 oras, to’o deit tuku 5:00 lokraik tanba laiha fatin ba sira atu hela," nia hateten iha salaun Delta Nova Dili. 

Tanba laiha fatin besik postu saude atu hela, posoal saude sira tenke fila ba sira nia uma ne’ebe nia distansia do’ok husi postu saude. 

Bainhira iha pasiente ruma presiza atendimentu urgente, nia dehan familia kontaktu pesoal saude sira hodi fila ba sentru saude atu fo atendimentu maibe dala barak prejudika tebes inan isin rua sira. 

Governu liu husi Ministeriu Saude hahu destaka pesoal saude iha sukus iha 2010 (sentru saude no postu saude) iha teritorio tomak, ho objetivu atu lori besik asistensia saude ba komunidade sira. 

Alende ne’e iha mos problema seluk ne’ebe pesoal saude sira infrenta mak transporte, falta bee moos, falta ekipamentus no medikamentus hodi fo atendimentu. 

Nia mos preokupa ho prestasaun servisu pesoal saude sira nian (etika profesionalismu), tanba dala barak sira uza linguagen ne’ebe la edukativu ba inan sira bainhira fo asistensia saude ba inan feto sira. 

Nia hateten, governu iha programa outreach barak hanesan Servisu Integradu Saude Komunitaria (SISCa), visita domisiliario maibe programa sira ne’e la'o la efetivu no la regular tanba falta rekursu humanus. 

Hatan ba preokupasaun hirak ne’e, Ministra Saude Maria do Ceu Sarmento hateten tuir regulamentu saude nian tenke 24 oras, maibe kondisaun la premite atu halo atendimemntu ne’ebe mais efetivu ba komunidade. 

“Hela fatin no haris fatin laiha, klaru labele atende 24 oras, hau labele hateten tenke aguenta, ne’e imposivel tanba  afeta ema nia vida humanu,” nia hateten. 

Kona ba rezidensia, nia dehan kada tinan parlamentu aloka orsamentu mais $500 mil liu husi fundu infra-estruktura.

Maibe kuandu menus husi ida ne'e ($500 mil), nia dehan ne’e iha orsamentu Ministerio Administrasaun Estatal ba Projetu Dezenvolvimentu Infra-struturas Munisipio (PDIM), tanba ne’e administrador sira mak tenke deside prioridades ne’ebe iha. 

“Sira sei fo prioridades, tanba ne'e ami la deside mesak atu halo infra-estruktura (rezidensia no bee moos) ba mediku sira,” nia hateten. 

Alende ne'e, nia mos rekonese katak implementasaun programa  SISCa la efetivu tanba falta rekursu humanus no transporte.

Maibe, nia dehan programa visita domisiliario ne’ebe agora la'o dadaun ne’e efetivu liu,mediku sira la hein deit komunidade iha sede suku maibe visita direita familia. 

Liu husi programa ida ne’e, nia hateten pesoal saude sira bele identifika sedu ba moras sira, estadu saude inan feto sira nian, kondisaun moris familia, nune’e governu bele halo intervensaun imediata hodi responde ba problemas.

Tuir dadus, desde hahu lansa programa ne'e iha fulan Janeiro 2016, pesoal saude visita ona 60% familia iha teritorio timor laran tomak no iha fin do ano sei fo sai rezultado familia saudavel no moras ne’ebe registu aas iha komunidade.